Eesti proosa
vana romu ja kellelgi ei lähe seda enam vaja.
Aurukatel= kui eestluse järjepidevuse hoidja olenemata aegade muutustest. See on nagu püsiv
tugi, millele toetuda. Parim, mida oli võtta.
Mats Traati peetakse väga tammsaarelikuks, sest püüab lahti mõtestada eestlaste oelmust.
"Karukell, kurvameelsuse rohi "
1982 aastal ilmunud roman. Üks kirjanik on oma eluga jõudnud surnud punkti. Poeg on
autoõnnetuses saanud surma ja ta ei saa selelst üle. Ta hakkab kirjutama 13. Sajandi
Livimaast. Seal tekib kaks paralleeli lugude vahel. Nied lugusid ühendab sarnane sündmuste
käik. MÕlemast ajastust käib läbi mõte, et inimesed elavad ilma mõtteta, tulevikuta ning
seetõttu oligi see roman avaldatud kärbetega. Andis märku, et Eestis on ka ühiskond ilma
tulevikuta, etennast pole võimalik määratleda.
"Inger"
On pingestatud armastusromaan. Peategelane on noor naisterahvas, kes läheb inglise keele
õpetajaks. Tegevus toimub sügisest kevadesse (ühe õppeaasta jooksul)