linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki linnaõigus, oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. 3) Talinn oli jaganud kaheks eraldi linnaks - All-Linnaks ja Toompeaks. #Linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. Livimaal oli peamine linnuste ehitaja Saksa ordu, kel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti, kokku moodustasid need ühtse kaitsesüsteemi. Eesti alal püstitati keskaja jooksul 17 ordulinnust. Ka Livimaa olid kaetud tiheda kindlustatud tugipunktide võrguga, Eesti alal oli umbes tosin piiskopilinnust. Lisaks suurtele maaisandatele püstitasid endale linnuseid ka vasallid. Keskaeg 4) Linnavalitses Tallinna raad-linna, koopteerimise teel täiendatav
vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks. Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne. Vanal-Livimaal ei moodustanud talupojad mitte ühtset kihti, vai mitu erinevat. Mõningad talupojad üritasid pääseda ka linna: kui nad olid edukad, siis nad saksastusid, kuid kui olid edutud, siis nad jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana-liivimaa joaks uus nähtus, sest linnad tekksid koos vallutustega. Siia tulid elama nii käistöölisi kui ka kaupmehi, eeskätt Saksamaalt, koondudes ühte kohta
Mis baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. Suuremaid kulutusi ei suutnud aga ajast-arust mõisamajandus enam katta.see sundis paljusid mõisnike üha rohkem võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota. Seda aga püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades,ja talupoja koormisi tõstes. Mida edasi,seda enam sai selgeks et niimoodi kriisist väljuda ei õnnestu. 7) Pärisorjuse kaotamine eesti ja livimaal? Pärisorjus kaotati eeestimaal 1918. talupojad said isiklikult vabaks,kuid majanuslikult jäid sõltuvaks mõisnikest. Maa tunnistati mõisnike ainuomandiks. Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida. 8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku
annaabi.ee 
