Pühakud keskaja inimese elus
lahutamatule segunemisele argieluga pidevalt argisuse valda. Mõned nägid selles juba tol ajal
kristliku universalismi allakäigu märki.
Samas on tõsi, et see sakraalse ja profaanse, poliitilise ja religioosse tihe ühtepõimumine aitas
pühakute kultusel Itaalias, Prantsusmaal ning Ibeeria poolsaarel pikki sajandeid säilida ja levida.
Alpidest põhja pool, kus pühakute kultus oli säilitanud liturgilisema ja traditsioonilisema kuju, oli
protestantismil lihtsam peatada neid uskumusi ja tavasid. Siiski peegeldas pühakute kultus
keskaegse inimese arusaama inimlikust täiusest. Pühak juhib tähelepanu sellele, mille maailm on
hüljanud. Iga põlvkond otsib instinktiivselt oma pühakut, ja tema pole see, mida inimesed tahavad,
vaid see, mida nad vajavad.
Kasutatud kirjandus:
McMahon, M. 2008. Pühakud: kunst, ajalugu ilmutused. Tallinn: Varrak.
Huizinga, J. 2007. Keskaja sügis. Tallinn: Varrak
annaabi.ee 
