rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi mõnevõrra kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja koguni gregooriuse laulu. Lutheril oli väga hea muusikaline haridus, ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti ja isegi komponeeris pisut. Muusikal oli tema silmis väga suur kasvatuslik tähtsus, seda rõhutas ta oma koolisüsteemis ning soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Tema liturgiakorralduses oli kindle koht saksakeelsetel hümnidel (vaimulik koorilaul). Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Selle aluseks on stroofiline värsstekst jai gas salmis korduv viis. Algusest peale tehtud sellest aga ka mitmehäälseid kooriseadeid. Väga paljud 16. sajandi nootidega lauluraamatuist on just kooriga laulmiseks, ja eks vita koorile ka nimetus “koraal”. Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17
ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. 8
annaabi.ee 
