• LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM • 1863 POOLA ÜLESTÕUSU VASTASED SEISUKOHAD • 1863-1868 SENATI LIIGE • KEISER KINNITAS KEELEREFORMI
Europaeus oli Lönnrotile abiks soome-rootsi sõnaraamatu koostamisele. Europaeus hakkas peagi Ingerimaal ringi rändama. Lönnrot hakkas välja andma ka esimest soomekeelset ajalehte ,,Mehiläinen"-mesilane. Seal oli palju tarkust rahvale. 1820-70 kaasaegse soome keele varajane periood. Sel ajal loodi väga palju sõnu. Johan Vilhelm Snellman- kirjutas ,,Maamiehen ystäva", andis välja ajalehte ,,Saima", kuulus kirjandusliitesse ,,Kallavesi", avaldas artikleid oma ajakirjas ,,Litteraturblad för allmän medborgelig bildings". Teda nimetatakse rahvusfilosoofiks. Ta võttis kasutusele mõiste ,,rahvuskirjandus". See tähendas, et rahvuskirjandus kasutab kirjanduses oma keelt. Ta propageeris soome keeles kirjutamist. Ta rõhutas ka, et rootsikeelne haritlaskond peaks muutuma soomekeelseks, nii sajandi lõpuks juhtuski. Ise pidas ta väga oluliseks ajalehe ,,Saima" kirjutamist, mis siiski oli rootsikeelne. Seal avaldas ta oma põhimõtteid
millest ta on sündinud, ja on ühteaegu kogu kultuuri eelduseks. Snellmanni rahvusprogramm ja rahvakirjanduse mõiste jättis sügava jälje peaaegu kõik kirjanduslood on kirjutatud rahvuskirjanduse arenemise vaatekohast. Soome tagasi tulles võttis vastu algkooli direktori koha Kuopios ja hakkas välja andma lehti, kus avaldas oma arvamust (paljud suleti, kuid kohe asutas uued). Haritlastele ,,Saima" ja ,,Litteraturblad", soomekeelsele rahvaosale ,,Maamiehen Ystävä" , kõigis neis kuulutab omakeelse hariduse ja kirjanduse tähtsust. Snellmann on esimene suur soome ajalehekriitik. Tema aktiivsus, talumatus ja osavus kandsid pikapeale vilja. Pärast Nikolai I surma ja olude vabamaks muutumist sai temast 1856 filosoofiaprofessor, 1863 senaator surus läbi 1863. aasta keeleskripti ja rahareformi. Rahvuseepose looja Lönnrot
annaabi.ee 
