Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941
süüdi ja saadeti NSVLi vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri, või hukati surmaotsuste
alusel Eestis või NSVLis, kui surmaotsus võeti vastu pärast sõja algust ja/või kui vang oli
Eestist ära viidud. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. aastal arreteeritutest vähemalt 250,
ligi 500 suri vangistuses, 1941. aastal arreteeritutest hukati üle 1600 ja peaaegu 4000 suri
vangistuses.
NSVLi poliitika sihtmärgiks oli eelkõige Eesti ühiskonna eliit: vangistati riigi- ja omava-
litsustegelased, väljapaistvad majandus- ja rahandustegelased, sõjaväelased, Kaitseliidu ak-
tiivsed liikmed, jõukamad talunikud, vabade kutsete esindajad jt.
Mõned näited: ajavahemikul 1918–1940 oli Eestis riigivanema (1938–1940 presidendi)
ametis 11 meest. Nendest jäi ellu vaid August Rei, kel õnnestus 1940. aasta suvel Rootsi põ-
geneda. Otto Strandman laskis ennast maha, enne kui NKVD jõudis ta arreteerida. Ülejää-
nud üheksa meest vangistati aastatel 1940–1941