kaldateod Littorina littorea ja Littorina saxatilis. · Kliima oli siis mereline ja niiske ning soojem kui praegu, päikesepaistelisi päevi oli palju. · Ülekaalus olid laialehised metsad, kus võis kohata rohkesti jalakat, pärna ja tamme. Limneameri · Umbes 4000 a. tagasi halvenes maapinna tõusu tõttu taas ühendus ookeaniga ning algas Läänemere kaasaegne arengufaas - Limneameri, punnteo Limnea peregra baltica järgi · see on vähese soolsusega riimveeline Litoriinamerest tunduvalt madalama veetasemaga (0-13 m kõrgusele üle merepinna) meri · kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. · rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis kohata ka kuusemetsi. Läänemeri muutub ka veel praegu. Toimub maapinna kerkimine, mis on Põhjalahe piirkonnas ligi 1 m / 100 a. Eesti rannik kerkib ca 3 mm aastas. Läänemere lõunaosa vajub. Läänemere imetajad
Litoriinameri · Püsiv ühendus maailmamerega u 6000 a. t. kõige soolasem periood · Veepinna kõrgus muutus pidevalt · Hästi väljakujunenud rannamoodustised kogu vesikonna piires · Rannamoodustised kruusast ja liivast ning sageli luitestunud · Erivanuselised rannavormid maakorore kerkimise erinev kiirus ja veepinna eustaatilise tõusu vastastikuse mõju tulemus · Arenguloos kõige sooalsema veega Limneameri · Kestab ka praegu · Eristub Litoriinamerest väiksema soolsuse poolest · Ookeanitaseme alanemine Eesti rannikumeri · Eraldatus ookeanist, madalaveelisus ja vaheldusrikas ilmastik põhjustavad veetemperatuuride suure muutlikkuse · Talvel temperatuur veepinna lähedal 0 kraadi · Maksimum veetemp avameres augustis, madalas rannavees vesi soojem ning vee-ja õhutemperatuuri maksimumid langevad kokku · Suplusperiood Väinamere ja Riia lahe randades pikem (kõige soojem vesi seal) kui
annaabi.ee 
