vanemad kui vaadeldav settekiht Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest. Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala
ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? MAAKOOR Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort. LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste deformatsioonide vööndi mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha. Selles sfääris kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad.
● Mikrofossiilid-nähtavad mikroskoobiga ● Ihnofossiilid-organismide liikumise jäljed ● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub
Põhjavesi · Põhjavesi maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel
annaabi.ee 
