Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm koostatakse üksikutes settekihtides määratud õietolmuliigi jahulga alusel 1. settekihtide dateeringute baasil koostatud ajaskaala, 2. sette sügavus ja 3. koostis (litoloogiline läbilõige), 4. erinevate taimede õietolmu esinemine settekihtides Õietolmu hulka esitatakse protsentides Maastikuteaduses eritatakse 2 moodust uuritavate objektide süstematiseerimiseks: Koroloogiline kõrvutiseisvate komplekside ühendamist kõrgema astme kompleksideks. Selle järgi järjestatakse geokompleksid tasemete järgi ning moodustatakse hierarhiline astmestik
Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel. Tallinna klindilõik 7 Tallinna aluspõhja geoloogilis-litoloogiline skeem (R. Männili, A. Verte ja V. Karise järgi). 1 – liivakivi, kohati savikate vahekihtidega (gdoovi ja kotlini kihistu); 2 – savi (lontova kihistu); 3 – liivakivid (pirita ja tiskre kihistu ning pakeroidi lademe liivakivid); 4 – diktüoneemakilt; 5 – lubjakivid (volhovi, kunda, aseri ja lasnamäe lade); 6 – merglilised lubjakivid (uhaku lade); 7 – lubjakivi põlevkivikihikestega (kukruse lade); 8 – merglilised lubjakivid (idavere ja jõhvi lade); 9 –paekallas. 3.3