õiguste eest. Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid võiksid muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu tema oskusele innustada ja juhtida sadu tuhandeid inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Martin Luther King mõrvati 1968. aasta aprillis. Praegu on USA-s rassiline võrdsus seadustega tagatud, kuid tegelikus elis tuleb siiski ette probleeme. Töölisliikumine on tööliskonna ja nende ideoloogiliste ühenduste võitlus tööliste olukorra parandamise nimel.
üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik. Ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks. Tööliste esindajad pääsesid parlamenti. 19. sajandi lõpul tekkis tööpuudus. Mina arvan, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei sarnanenud üksteisega. Neil olid erinevad valitsemis viisid ja eesmärgid, mille tulemusena oli neil erinev sise- ja välispoliitika. Inglismaa oli majanduses edukam ja töölisliikumine oli minu arvates Inglismaal arukam kui Prantsusmaal.
lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks · vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: A) Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). B) Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka
pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu. Esimesena Euroopas said naised valimisõiguse Soomes 1905a. Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat
halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia--->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27
suurtes kogustes, leiva hind langes. Tööstus 19. sajandi lõpupoolel: 1897 Rahvaloendus- Eestis tööstusega oli seotud 10% rahvastikust. Käsitöö: 19. saj II poolel tekib käsitöölisi rohkem juurde. Kasvab üldine rahvaarv ning on vaja rohkem tooteid rahval. 22) Tööliste olukord: Vabriku seadus 1836- Seadus lähtus Vabriku omaniku huvidest. Kasutati palju naiste ja laste tööjõudu. Karistused olid oma ajale iseloomulikud: ihunuhtlus, vangistamine, raha karistus. Töölisliikumine: Töölistel olid majanduslikud nõudmised, 1905. aastal revolutsiooni käigus majanduslikele nõudmistele lisandusid ka poliitilised nõudmised (Valimisõigus meestele, nõuti pesemistingimusi tööl ja seepi). Tööliskond ja töösuhete reguleerimine: Uus seadus kehtestati 1894. aastal- Tööliste olukorra reguleerimine on riigi mure. Piirati tööliste õigusi, streik kuulutati kriminaalkuriteoks. Laste tööjõu kasutamise probleemiga tegeleti, kuid ei andnud
annaabi.ee 
