2,40 3,69 4,12 3,82 3,26 2,89 2,57 2,39 2,09 1,85 T 0 331 652 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 62,0 61,3 56,5 50,2 42,0 31,4 18,8 9,42 0 -6,28 -18,8 -31,4 6.Ehitame tehistunnusjoone lisatakistusega R2l,1=0,0385 Esiteks tuleb leida rootoriahela nimitakistus ilma lisatakistuseta R2, mille saame valemiga R2=sn(E2k/3*I2n) ,kus R2-rootoriahela takistus, sn-nimilibistus E2k-rootoriahela emj. ,V I2n-rootoriahela nimi vool,A Kandes andmed valemisse saame, et R2=0,0239(320/3*76)=0,0581 7.Edasi leiame tehistunnusjoone tööpunkti vastavad libistused valemiga st=sl(R2+R2l/R2) , kus st-meie otsitava tehistunnusjoone tööpunkti vastav libistus sl-loomuliku tunnusjoone vastav libistus R2l-lisatakisti takistus, 7.1 Tühijooksu libistus sl0=0 seega ka st0=0 7
Liigitus: Absoluutselt jäik karakteristik, millel =, see tähendab, kiirus ei sõltu koormusest. Selline karakteristik on sünkroonmootoril. Jäik karakteristik, mille puhul kiirus sõltub koormusest vähe. Sellesse rühma võib arvata mootorid, mille kiirus tühijooksust nimikoormuseni ei muutu rohkem kui 8...10% võrra, näiteks asünkroonmootor normaalse töö piirkonnas, samuti haruvoolumootor töötamisel normaalreziimis, ilma lisatakistuseta anksuahelas. Pehme karakteristik, mille puhul kiirus sõltub tugevasti koormusest. Sellist karakteristikutüüpi nimetatakse ka peavoolukarakteristikus, sest vaadeldava rühma mootorite tuntuimaks edisndajaks on alalisvoolu-peavoolumootor. 8. Mootorite elektrilise pidurduse meetodid 1. Rekuperatiivpidurdus, mille puhul ajami mootor töötab generaatorireziimis, andes energiat tagasi võrku. 2. elektrodünaamiline e
annaabi.ee 
