pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) neuraalne kude areneb sellest, mis on kaitstud epidermaalse induktsiooni eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht Basaalkiht - sisemine pinnaektodermi kiht Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm)
Kui stiimul jõuab stabiilse väärtuseni, retseptorid signaali enam ei saada. Nt regio olfactiora retseptorid. kontsentreerumine uuele, organism ignoreerib infot, mis on juba hinnatud ja leitud mitte ohustamas homeoöstaasi või heaolu. Mis juhtub adaptsiooni ajal? Olenevalt retseptori tüübist on erinevaid variante. Mõnel juhul K+ kanalid retseptrori membraanis avanevad ning seeläbi membraan repolariseerub. Mõnel teisel juhul lisastruktuurid vähendavad stiimuli intensiivsust. Näiteks kõrvas lihased kontraheeruvad ja vähendavad väikeste luude vibratsiooni vastuseks valjudele helidele. Ainuke viis uut signaali luua, on muuta ärritaja intensiivsust. Adaptsioon võimaldab ka kanda riideid- nahal olevad retseptorid adapteeruvad riietele, ka silmad adapteeruvad valgusele üsna kiiresti. Maali-Liina, jaanuar 2012
endoteel) 72. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Plakood – lokaalne epiteliaalne paksend Pung – epiteliaalsed rakud kasvavad mesenhüümi Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise (pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes piirkondades ektodermaalsed lisastruktuurid nagu juuksed, soomused, suled, kilbid, hambad, piima- ja higinäärmed Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft)
annaabi.ee 
