Soojustatud sõrestiksein kaetakse välispinnalt tuuletõkkeplaatidega, seejärel kinnitatakse tuuletõkkekihile distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal 6 Katused Katuslagede soojustuseks on varem kasutatud enamasti saepuru või lubja-liiva segu, mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed, kogupaksusega 10...15 cm. Enne lisasoojustamist peaks täidis täitma soojustatava pinna vähemalt olemasolevate talade kõrguses nii, et lisasoojustuse paigaldusel ei jääks soojustuse sisse tühimikke. Tasandatud laetäidisele on optimaalne lisada mineraalvillast lisasoojustuse kiht või kihid (nt Rockwool Rock Batts või Thermolan Classic, kogupaksusega 200...300 mm). Lisasoojustuse erinevate kihtide liitekohad ei tohiks kattuda ning erinevad kihid asetatakse võimalusel
äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47
pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest
Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida
Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. *Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokid laiusega 188; 250 ja 300mm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. Porotherm kärgplokid laiusega 380, 440 ja 500mm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades. *Klinkersillutustellis. Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes 1100°C).
kõik vertikaalõõned tätäis betoneerida lahja betooniga. 40 20 Keraamilistest kärgtellistest seinad Kärgtellised on oma mõõtmetelt võrreldavad vä väikeplokkidega. Kärgtelliseid valmistatakse 18.8, 25 ja 30 cm laiusega kasutatakse lisasoojustamist vajavate vä välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. 8, 11.5 cm laiusega kä kärgtellistest võib ehitada nii vaheseinu kui fassaadimüü fassaadimüüritist, ritist, kus see moodustab müü müüritise ritise vä väliskihi. Kärgtellised paksusega 38,; 44 ja 50 cm kasutatakse madalama
4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine Eesmärgiks on energiasäästlik renoveerimine. Renoveerimisel tuleb meeles pidada, et hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Ehituskonstruktsioonid Hoone energiatarbe analüüs. Paigaldada soojussõlmed ja soojamõõturid. Energiakulu mõõtühikuks kWh/m2 kohta aastas. Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu
väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokke kasutatakse ka lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. 19. Kergkruustootmine, omadused, kasutus Tootmine: Kergkruusa saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºCni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid
Mõõtmed 200x100x52mm ja 200x100x45mm. Veeimavus <6%, külmakindlus FP 100, kaal 2,4kg. Porothermkärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist.Tugevus 10MPa ja 15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Kärgplokkidestmaja konstruktsioon on tulekindel kuni 4tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokidlaiusega188; 250ja 300mmkasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks.Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. Porotherm kärgplokidlaiusega380, 440ja 500mm kasutatakse lisasoojustust mittevajavatekandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades 21.Keraamilised plaadid-põranda-, seina-ja mosaiikplaadid Põrandaplaadid- vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 kraadi juures.
Porotherm kärgtellised on oma välismõõtudelt võrreldavad laialt levinud ehitusplokkidega. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10-15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgtellised paksusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Telliste kõrgus on 238mm, pikkus ja paksus erinevad. Porotherm kärgtellised paksusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades. 16. Kergkruus(tootmine, omadused, kasutus) ja erinevad keraamilisedp laadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja
väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). · Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. · Kärgplokid laiusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. · Porotherm kärgplokid laiusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades. · Porotherm 50P+S kasutatakse ühekihiliste lisasoojustuseta seinte ehitamiseks. 20
Need omadused parandavad välisseina soojus- ja niiskustehnilist toimivust. Koos tuuletõkkeplaadiga kujuneks siis soojustuse kogupaksuseks 7…12 cm. See suurendab oluliselt välisseinte soojustakistust. Koos lisasoojustustöödega tuleb viia läbi ka palgivahede toppimine ja tihendamine. Joonis 9.3 Välisseinte lisasoojustamisel tuleb hoolikalt lahendada liitumised akna ja sokli juures. Üldjuhul võimaldab olemasolev tarindus vanemate palkelamute lisasoojustamist ilma hoone väärtust kahjustamata. Joonis 9.4 ja Joonis 9.5 esitavad välisseinte lisasoojustamine lahenduse 50 mm paksuse soojustuskihiga ja 20 mm paksuse tuuletõkkeplaadiga. Üldjuhul on võimalik sellise lisasoojustuse paksuse korral jätta aknaraamid (tihti ka tenderpostideks) alles, oma esialgsesse (ehitusjärgsesse) asukohta. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9
soklid, mis moodustavad olulise osa hoone arhitektuurist. Selliseid maju on puidust korterelamute hulgas tegelikult aga suhteliselt vähe, pealegi on uhke eksponeerimiseks mõeldud pind sageli ainult elamu tänavapoolsel küljel. Praegu püütakse hoone renoveerimisel sageli aga eksponeerida ka selliseid sokleid, mis ajalooliselt olid kavandatud krohvituna ega ole tegelikult kuigi kvaliteetselt laotud, sest pole algselt mõeldud krohvimata kujul eksponeerimiseks. Sokli lisasoojustamist võib sisekliima parandamise ja energiatõhususe tõstmise meetmena seega kaaluda siiski päris paljude hoonete puhul. Lisasoojustus peab ulatuma ka sokli pinnasega kaetud alaosale, mitte katma üksnes paapinnale jäävat nähtavat osa, kui kavandatakse sokli soojustamist, tuleb vahetult tänava ääres paiknevate hoonete puhul seetõttu arvestada ka trotuaari katendite lõhkumise ja hilisema taastamise vajadusega. Sokli soojustamist saab käsitleda hoone tervikliku renoveerimise osana
annaabi.ee 
