Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust
Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 45. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust
täiendava soojustuse näol sisetemperatuuri korral seosega: U= U ( 22- tv ) / ( ts - tv), W/(m 2K) Toodud piirete soojusjuhtivuse väärtused on võrreldavad meie kliimavööndi naabermaadega ja loovad eelduse säästlikuks soojusmajanduseks uue sajandi algusel. Piirete vajalikku ja võimalikku lisasoojustamist oleme kirjeldanud eraldi. Välispiirete lisasoojustamisest saadav energiasääst on piirides 4 12 kWh/m3 (hoone kubatuuri kohta) aastas. Kui katus tuleb tema halva seisukorra tõttu remontida, Eesti pürib piirete kõrge tasuks uurida võimalust katuse / katuslae lisasoojustamiseks. soojuspidavuse nõudega maailmas esiritta Nii paneelmajade kaldkatuse ehitus kui ka katuslae täiendav soojustamine (U alandamisega 0,7 > 0,22-ni) loob võrdse
300 mm keramsiitkruus, 0,55 +17,8 / 0,91 +14,9 / 0,83 Joonis 3.14 Vert. XPS +hor. 500 mm keramsiitkruus + hor. 0,52 +17,8 / 0,91 +15,5 / 0,85 1,2 m XPS soojustus 100 mm, Joonis 3.15 100 mm XPS sügavale ilma hor. soojustuseta ja 0,35 +18,2 / 0,92 +15,5 / 0,85 taldmiku külmasillata), Joonis 3.16 Sokli lisasoojustamisest tuleb siiski tõenäoliselt loobuda mõnede ehituskunstiliselt silmapaistvate hoonete puhul, millel on väärtuslikud kõrged klomppaest või maakivist soklid, mis moodustavad olulise osa hoone arhitektuurist. Selliseid maju on puidust korterelamute hulgas tegelikult aga suhteliselt vähe, pealegi on uhke eksponeerimiseks mõeldud pind sageli ainult elamu tänavapoolsel küljel. Praegu püütakse hoone renoveerimisel sageli aga eksponeerida ka selliseid sokleid, mis ajalooliselt olid
annaabi.ee 
