• Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Tootmisvõimaluste kõver – kompromissi ja alternatiivkulu selgitaja Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h. Sõites 70-g, jõuaksite varem kohale aga oht on saada trahvi või sattuda õnnetusse 2. Ravimilaos on 6,000 erinevat ravimit. Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •.Kahanemise printsiip on mõiste, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
Refleksiivus - pigem puudub, sest keskendutakse organisatsiooni (vs riik / avalik huvi) eesmärkidele Peamised reformid ja loosungid - Valik, turg, kirjusus, konkurents, autonoomia, aruandlusmehhanismid *New governance pemised omadused: Avaliku teenuse olemus - võrgustikepõhine juhtimine, collaboration, võidan-võidan situatsioon ja eri sektorite positiivsete omaduste ära kasutamine, horisontaalne partnerlus Aktiivne kodanikkond kui valitsemise vajalik lisaressurss Vastastiksõltuvus ning suhete ja usalduse olulisus tahtmaks koostööd teha Holistiline lähenemine, kaasamine, võimestamine PROBLEEMID fragmenteeritus, kuidas juhtida seda võrgustikku? Klassikalise valitsemise kriis: Avaliku ja erasektori vahelise piiri tõmbamine keeruline Stabiilseid dihhotoomiaid ei eksisteeri: Era vs avalik Ühtluskool vs segregeeriv Elukohajärgne määramine vs valik ... Hierarhia anakronism Võimu intensiivne delegeerimine mitteriiklikele toimijatele
Aktiivne tsoon- otsustusulatuse kasvamisel, nõudmiste tõusmisel, võivad tekitada aktiivsust, arengut, ise saan otsustada, kuidas täita, arengutsoon. Kõrge pinge- kui otsustust ja kontrolli ei ole, aga nõuded on kõrged. Nõutakse palju, aga ise ei saa tegutsemist kontrollida, suunata. Nõuetele alluv. Siin võib olla psüh pinge ja tervise oht. Selles tsoonis on veresoonkonna haigustesse haigestumine. Töö omaduste mudel 2: sotsiaalne toetus on oluline lisaressurss toimetulekuks. Kui peame pingutama, kui keegi, kes toetab, see aitab stressiga toime tulle. Selle tõttu on olukord vähem tervist kahjustas. Sotsiaalne toetus on toimetuleressurss. Ohtlik töö on see, kus on kõrged nõuded, kõrge kontroll ja vähene toetus. Soovitavalt on toetuse allikas keegi, kes on töökollektiivist, sest nemad mõistavad kõige paremini. Tunnevad töö olukorda, sisu, nõudeid. Väljastpoolt keegi ei ole nii täpne. Kellele on mis nõuded kõrged
o Lepingute lühiajalisus (1a)- partnerlussuhete kujundamiseks ebapiisav, teenuse stabiilsuseks ja kvaliteediks o Raskused tulemuste mõõtmisel. KOV ei kontrolligi tihti. o Bürokraatia liiga suur MTÜde jaoks o KOV-ide vähene teadlikkus. Tihti KOV toetab MTÜ-sid, mitte ei delegeeri neile teenust ja kasu ei saa KOV. KOV lükkab lihtsalt vastutuse MTÜ-le KOV ei taha ennast detsentraliseerida-lihsalt lisaressurss KOV ei taha teiste KOV-ide MTÜ-sid ja teenus jääb osutamata Ebaselge rahastamine KOV poolt- pole täpselt määratud 6.Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Erasektori eelised o Võimaldab kiireid muutusi- kiirem projektijuhtimine o Võimaldab uuendusi o Suurendab rahalist ressurssi- annab ka erasektorile tööd, tulude stabiilsust
Kasumi ja varade kalkuleerimiseks välise aruandluse tarbeks. ”Erinevad kulud vastavalt erinevatele eesmärkidele”. Erineva keerukusastmega kuluarvestussüsteem nõuab erinevat ressursimahtu ja erinevat ettevalmistust nii arvestusspetsialistidelt kui ka informatsiooni kasutavatelt juhtidelt. Tuleb otsustada, millise keerukustasemega kuluarvestussüsteem on sobiv antud organisatsioonile, et täiendavalt saadav informatsioon oleks rohkem väärt kui lisaressurss, mida vajatakse täiustatud kuluarvestussüsteemi juurutamiseks ja käigushoidmiseks. Mida rohkem erinevaid kulukogumeid, mida rohkem erinevaid jaotusaluseid jne seda keerukam ja ressursimahukam on kuluarvestussüsteem, kuid seda täpsemat ja objektiivsemat infot on võimalik süsteemist saada. 20 Teine aspekt on kasutajate hulk ja informatsiooni saamise kiirus. Mida rohkem kasutajaid