Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi
ja Pran vahel rahu.2/3 Prants sattus S okupatsiooni alla.Vastupanu jätkas UK.16.jul 1940 andis Hi käsu UK Luftwaffe jõududega põlvili suruda(S edus kindel) UK puudu pilootidest,seetõttu kaotused suuremad.UK pani vastu hävituslenniku Spitfire’ga.S oli kandnud suuri kaotusi,Hitleri andis käsu sept dessant UK edasi lükata. Esimene tõsisema tagasilöök Hi. 7. Baaside leping, baasid, Talvesõda:NSVL kogus väed E ja Läti piirile.E oli ilmselt teadlik MRP lisaprotokollist, kuid mobilisatsiooni poldud korraldatud(leppinud olukorraga) NSVL blokkis E merelt laevastikuga. Nõuti sõlmida NSVLga vastastikuse abistamise leping, mille alusel luuakse E alale NSVL sõjaväebaasid(ähvardati jõuga)E juhtkond nõudmised vastu(ei küsitud abi naabritelt)Nüüd aga loodi uued nõudmised süüdistades E matallist kaubalaeva põhjalaskmises.NSVL tahtis E paigutada 35000 punaväelast, E polnud nõus ja hakati sõjaks valmistuma. Stalin vähendas 25000ni.E nõustus ja 28
Kreeta suudeti vallutada, kuid Maltat mitte. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, eesmärk oli läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks
d) Õpitakse ära keel ja kultuur 2. Ajutine ränne a) Minnakse tööle või õppima b) Kodakondsust ei taotleta c) Sageli minnakse ilma pereta d) Keel omandatakse suhtlustasandil või üldse mitte II Sundränne 1. Küüditamine 2. Pagulus- pagulased e põgenikud Staatus tuleneb ÜRO 1951. Aasta põgenikekonventsioonist ja 1967 lisaprotokollist Pagulane on isik, kes on sunnitud jätma oma kodu: a) Rassilise, etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise tõttu b) Mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, millele järgneb tagakiusamine, tihti surm c) Sõjaohu tõttu, sageli kodusõja tõttu d) Keskkonna katastroofide, eelkõige maa värisemise või näljahäda tõttu Tingimused: 1. Inimese elu on ohus 2
kasutamise, sealhulgas kasutamise alused, sätestab seadus. Sama artikli lõike 2 kohaselt võib sellest seadusega ette näha erandeid vähemtähtsate õigusrikkumiste puhul ning juhul kui isik mõisteti süüdi kõrgemas kohtus või mõisteti süüdi õigeksmõistva otsuse vaidlustamise järel. Seega nii põhiseadus kui kaEIÕK 7. lisaprotokoll sätestavad edasikaebeõiguse. Erinevalt EIÕK 7. lisaprotokollist ei näe Eesti põhiseaduse säte ette erandite tegemise võimalust, vaid lubab seadusega sätestada üksnes edasikaebamise korra. Seega on põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse esemeline kaitseala laiem kui konventsioonist tulenev õigus, mistõttu kolleegium kontrollib piirangu vastavust üksnes Eesti põhiseadusele. 16. Edasikaebeõiguse tuum on, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus
annaabi.ee 
