· oma riigi kodanike väljasaatmise või nende mittelubamise riiki 3 · surmanuhtluse · välismaalaste sunniviisilise kollektiivse väljasaatmise Kui konventsiooniga ühinenud riik on rikkunud isiku põhiõigusi, võib ta kaevata EIK-i (Kaebuse võivad esitada era- või juriidilised isikud). EIK võib menetleda vaid kaebusi, mis puudutavad konventsiooni ja tema lisaprotokollidega kehtestatud õiguste rikkumisi. EIK ei ole konventsiooniga ühinenud riikide kohtute apellatsioonikohus ja ei või tühistada ega muuta nende otsuseid. Isikud võivad kaevata EIK-i vaid riigivõimude (seadusandja, administratsioon, kohtud jne.) poolt sooritatud toimingute või tehtud otsuste üle. EIK ei või menetleda kaebusi eraisikute, valitsusväliste organisatsioonide, asutuste ja eraettevõtete peale.
vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsioonigakehtestatud inimõigusi. See Konventsioon on kokkulepe, mis on sõlmitud Euroopa riikide vahel tagamakskindlaksmääratud põhi-õigusi. Kui te arvate, et Konventsiooniga ühinenud riik on ahistanud teie isiklikuks kahjuks mõnda neist põhiõigustest, võite te kaevata Kohtusse. Kohus võib menetleda vaid kaebusi, mis puudutavad Konventsiooni ja tema lisaprotokollidega kehtestatud õiguste rikkumisi. Kohus ei ole Konventsiooniga ühinenud riikide kohtute apellatsiooni-kohus ja ei või tühistada ega muuta nende otsuseid. Ka ei saa ta sekkuda teie poolel teie kaebust lahendava võimuna. Kohus võib vastu võtta kaebusi ainult Konventsiooniga ühinenud riikide peale ja ei või menetleda kaebusi toimingute või otsuste kohta, mis on toimunud või tehtud enne teatud tähtaegu. Piirtähtajaks on
võõrandades kui ka hüvitist saades. 19 KOKKUVÕTE Objektiivsesse õigusesse kuuluv ,,Sõjahaudade kaitse seadus" on koostatud eesmärgiga tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine ning viia Eesti õiguskord vastavusse rahvusvahelise õiguse osaks olevate Genfi konventsioonide lisaprotokollidega. Sealjuures on arvesse võetud kõiki õigusaktile kohustuslikke elemente, aga ka õiguse ideele vastavust. SHKS on õiglane, õiguslikult garanteeritud ning eesmärgipärane. Analüüsitud õigustloov akt ei ole vastuolus temast õigusallikate vertikaalses struktuuris kõrgemal asuvatega. SHKS sisaldab heale normitehnikale omaseid jooni ning allub süsteemidoktriinile. 20 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eerola, R., Mylly, T
väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsioonigakehtestatud inimõigusi. See Konventsioon on kokkulepe, mis on sõlmitud Euroopa riikide vahel tagamakskindlaksmääratud põhi-õigusi. Kui te arvate, et Konventsiooniga ühinenud riik on ahistanud teie isiklikuks kahjuks mõnda neist põhiõigustest, võite te kaevata Kohtusse. Kohus võib menetleda vaid kaebusi, mis puudutavad Konventsiooni ja tema lisaprotokollidega kehtestatud õiguste rikkumisi. Kohus ei ole Konventsiooniga ühinenud riikide kohtute apellatsiooni-kohus ja ei või tühistada ega muuta nende otsuseid. Ka ei saa ta sekkuda teie poolel teie kaebust lahendava võimuna. Kohus võib vastu võtta kaebusi ainult Konventsiooniga ühinenud riikide peale ja ei või menetleda kaebusi toimingute või otsuste kohta, mis on toimunud või tehtud enne teatud tähtaegu
artiklist. Siin on loetletud inimõigusi, mis on liigitatavad kodaniku-, poliitilisteks, majanduslikeks-sotsiaalseteks ja kultuurialasteks õigusteks. Paraku ei ole see deklaratsioon õiguslikult siduv. ÜRO Täiskogul puudub normiandev õigus. Deklaratsioon kohustab riike vaid moraalselt. · Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1950), jõustus 1953. Eesti liitus 1996 konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. See konventsioon sisaldab vaid kodaniku- ja poliitilisi õiguseid. Kõigil konventsiooni ja sotsiaalharta ratifitseerinud riikidel lasub kohustus järgida selle nõudeid ja anda Euroopa Nõukogus aru nende täitmisest, s.t. et on riikidele juriidiliselt siduv. Järelvalveorganiteks on Euroopa Inimõiguste Kohus, mis asub Strasbourg'is (1998). Avaldusi võib esitada iga isik, isikute grupp või valitsusväline organisatsioon.
Eesti Vabariik ühines nende paktidega Ülemnõukogu otsusega 26. sept. 1991 ja paktid jõustusid Eesti suhtes 21. jaanuar 1992. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt näeb ette inimõiguste komitee loomise, kellele riigid esitavad ÜRO peasekretäri kaudu aruande paktis tunnustatud õiguste elluviimiseks rakendatud abinõude kohta. 2. Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1950), jõustus 1953. Eesti liitus 1996 konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. See konventsioon sisaldab vaid kodaniku- ja poliitilisi õiguseid. kõigil konventsiooni ja sotsiaalharta ratifitseerinud riikidel lasub kohustus järgida selle nõudeid ja anda Euroopa Nõukogus aru nende täitmisest, s.t. et on riikidele juriidiliselt siduv. Järelvalveorganiteks on Euroopa Inimõiguste Kohus, mis asub Strasbourg'is (1998). Avaldusi võib esitada iga isik, isikute grupp või valitsusväline organisatsioon. 3. Euroopa Liidu Põhiõiguste harta
annaabi.ee 
