Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit,
kasutamisest. 3 1. Gaaskeevitus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Antud liitmistehnoloogia aktiveerimise energia allikaks on põlevgaasid. Kõige kõrgema põlemistemperatuuriga on atsetüleenileek (tavaliselt kasutatakse atsetüleeni-hapniku segusid - C2H2 + O2). Enamasti kasutatakse gaaskeevituse puhul lisametallina traati. Gaaskeevituse eeliseks on, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude
Alumiiniumi gaaskeevitamine on väheeffektiivne. Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis
Alumiiniumi gaaskeevitamine on väheeffektiivne. Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis
mille temperatuur on 200c.Paremaid tulemus annab argoon kaar keevitus õmbluse kvaliteet on kõrge pole vaja räbusteid ega kattega elektroode Tsingi sulamite keevitamine Tsingi sulamil on head valu omadused,seetõttu valmistatakse neist karburaatorite,kütusepumpade jne detaile tsinkdetailid valmistatakse keevitamiseks ette sarnaselt alumiinium detailidega oluline on detailide puhtus,detailid kuumutatakse 100- 150c ning puhastatakse terasharjaga lisametallina tarvitatakse sarnase detaili materjalist valatud vardaid mille läbimõõt võrdub keevitatava seina paksusega.Tsingi sulamite sulamis temperatuur on madal ligi 500c parimaid tulemusi annab argoon kaar keevitus kuid võib rakendada ka veidi süsiniku rikkama leegiga gaas keevitust,räbustit ei tarvitata lisa metall juhitakse sulametalli oksiidi kihi alla. Keevitus kaitse gaasi keskonnas Tuleb eristada keevitus sulava elektrood traadiga aktiivse gaasi(MAG)või inert
kujuliselt 60° nurga all. 8...12 millimeetri paksusi vasklehti on soovitatav keevitada kahepoolselt. Et kaar keevitamise alustamisel paremini süttiks on soovitatav panna elektrooditraadi otsa alla messinglaaste. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. 8. Hõõrdkeevitus Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt
nagu on keevitataval tootel. 1.3.2. Argoonis keevitamine ...on rakendatav kuumatugevast ja roostekindlast terasest ning värvilisest metallist ja nende sulameist toodete valmistamisel. Keevitatakse kas sulamatu või sulava elektroodiga. Sulamatu elektroodiga keevitatakse päripolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Sulamatute elektroodidena kasutatakse folframelektroode. · Kõrglegeerteraste keevitamisel sulamatu elektroodiga tarvitatakse lisametallina keevitustraati, millel on keevitatava materjaliga sama koostis. Keevitatakse päripolaarse alalisvooluga. · Alumiiniumi ja magneesiumisulameid keevitatakse vahelduvvooluga, et purustada nende oksiidikelmet. · Titaani ja selle sulameid, tsirkooniumi, molübdeeni, tantaali jt. Aktiivseid metalle on soovitatav keevitada päripolaarse alalisvooluga. Argoonis käsikaarkeevitamisel on mõned iseärasused: keevituspõletit ei võngutata,
vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Volframelektrood 4. Lisametall Sele 1.3. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Gaaskeevitus (G) Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse lisametallina keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. 8 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Lisametall Sele 1. 4. Gaaskeevitus Pea meeles
annaabi.ee 
