Haljasalade kasvupinnased ja multsid
mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks
on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse
mükoriisa puhul juure pinnale seeneniidistikku ei arene ning taime juurekarvakesed säilivad. Mullas
moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku, mis toimib peremeestaime
lisajuurestikuna, moodustades selle massist kuni 15%. Kuigi hüüfid ei ulatu taimejuurtest eriti kaugele,
võivad need ühendada taimejuured ühtsesse võrgustikku. Arbuskulaarmükoriisat moodustavate
seentega sümbioosis elavad paljud põllu- ja aiataimed, sh mitmed põõsaliigid.
Ektomükoriisat moodustab umbes 3% kõikidest taimedest. Samas kuuluvad nende hulka väheste
eranditega ainult puittaimed. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi
võrgustik
annaabi.ee 
