Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
hetkel asustatud.8 Selleks ajaks oli torni nimekuju mugandatud ja tõlgitud vene keelde. Venekeelset sõna saab eesti keeles tõlkida kahte moodi: ühes tõlkes neitsi, teises neiu. See võis oma mõju avaldada hilisema eestikeelse nimevariandi kujunemisel. Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1921. aastal ilmunud eestikeelses Tallinna juhis oli mainitud ,,Mägdeturm-i" ja ,,Mädchenthurm-i" ning torn oli tõlgitud kui Neiutorn. Lisainformatsioonina: ,,ehitatud 1360. aastal, tarvitatav eluhoonena, asub Siversi aias".9 See on väga huvitav leid, sest seni on arvatud, et kaks eelmainitud saksakeelset nimekuju tõlgiti 19. sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud nimekuju Neiutorn mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise nimekuju transformeerumisprotsessiga. Millalgi 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses kinnistus eestikeelne nimekuju Neitsitorn.