Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
mida nimetati knotted beds või siis lihtsalt knots, kuna see põhines lookleva või põimitud
lindimotiivi kasutamisel. Nn knot-garden'ites kasvatati esialgu looduslikke dekoratiivtaimi
(kurekell, sõrmkübaralill, kannike, nurmenukk, kirikakar jt), lisaks toodi sinna lilli ka mandrilt
(pojengid, saialilled, kukekannused, tokkroosid, võõrasemad, nelgid, kuldlakad, madonnaliiliad,
damaskuse ja muskusroosid jt). Kujunduses kasutati kaht põhivärvi: valget ja rohelist
(vapivärvid). Lisadetailidena kuulusid parteraeda ja knot-aeda veel rohked piirded, sh piirdeaiad.
Kogu aeda ümbritses müür, parteraeda aga hekk, väänkasvudega võrkpiire või värvitud lippaed.
Mustrite rajamiseks kasutati nii surnud kui elusat materjali, iga värvi saamiseks olid eri
materjalid: valge - kriit, kips, kollane - liiv, must - kivisöepuru, punane - tellisepuru, sinine - kriidi
ja kivisöe segu, roheline - taimed (soovitavalt igihaljad ja pöetud). Surnud materjalid purustati ja
sõeluti väga hoolikalt
annaabi.ee 
