Lõpuakordiks on füüsiline rafineerimine, mis eemaldab viimasegi lõhna ja värvuse. Tulemuseks on midagi, mis ei ole mõeldud toiduainetööstuses kasutamiseks. Aga… ...paraku suudetakse ka seda õli lisatöötluse tulemusel palmioleiiniks pöörata ja ikkagi toidutegemisse edasi suunata. Palmituumaõli Palmituumaõli on toatemperatuuril pooltahke. Erinevalt palmiõlist sisaldab rohkelt lauriinhapet, mis tõstab üldkolesterooli taset. Lauriinhape suurendab kõrge tihedusega lipoproteiini ehk “hea kolesterooli” taset, mis omakorda aterosklerootilist riski maandada. Soovitus: Kui juba palmiõli osta (kui võimalik, vali siiski pigem palmituumaõli), siis eelista pigem punast virgin palmiõli, mis on suurepärane E-vitamiini allikas. Ja eelista Aafrika päritolu Aasiale, sest Aasia päritolu palmiõli tootmine on sealsele keskkonnale meeletult laastav. Tänan tähelepanu eest!
gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2. on näha lipoproteiini mudelit. Joonis 3.2. 10 4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. 4.1. Ensümaatiline/ katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga
Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisatsioonist, membraansete fosfolipiidide uuenemisprotsessist ja vere lipoproteiinides olevate TG-lipolüüsist lipoproteiini lipaasiga. Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes. Lipiidide lõhustamine koosneb kolmest etapist: TG-de hüdrolüüs, rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse, rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites. Varurasvade mobilisatsioon Protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas triglütseriidi lõhustumisega, tekinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Lipolüüs
• Pärsivad glükoosi produktsiooni maksas. • Võimalik kombineerida metformiini või sulfanüüluurea derivaatidega. • Imenduvad p.o. manustamisel kiiresti. • T1/2 7 h, toimet pikendavad aktiivsed metaboliidid. • Maksimaalne toime saabub 1-2 kuuga. • Langeb vabade rashapete ja triglütseriidide tase. • LDL ja HDL tase ei muutu või tõuseb veidi. • Tavaline on kaalutõus 1-4 kg. Kaal stabiliseerub 6-12 kuuga. Toimemehhanism: • Geenide transkriptsioon suurendab lipoproteiini lipaasi, rasvhapete transporteri proteiini jt. ainete sünteesi. • Tulemuseks adipotsüütide differentseerumine, lipogeneesi ning rasvhapete ja glükoosi haarde suurenemine. • Suurendab ka Na+ reabsorptsiooni neeru kogumistorukestes. Kõrvaltoimed: • Hepatotoksilisus, aneemia. • Kaalu tõus • Tursed ( vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidel). • Peavalu, väsimus, seedetrakti häired. • Kroonilisel manustamisel suurendavad osteoporoosist tingitud luumurdude ohtu
võimalusi treenitud organismis. 4.2 Treeningmõjude spetsiifiline iseloom Treeningu mõjud lihaskiud struktuurile ja ainevahetusele sõltuvad suuresti kasutatud harjutustest. Sama ilmneb vastupidavus-, kiirus- ja jõutreeningu mõjus südameveresoonte süsteemile, maksimaalsele hapniku tarbimisele või vere lipoproteiinide sisaldusele. Üldine tulemus on, et kõige positiivsemaid muudatusi aeroobses töövõime, südame- veresoonte süsteemi talitluses ja vere lipoproteiini sisalduses tekitab vastupidavustreening. Vaid dünaamilisemad jõuharjutused (näit. jõutreening ringmeetodil), kus kergeid või mõõdukaid koormusi paljukordselt korratakse lühikeste puhkepausidega, võivad toimida sarnaselt vastupidavustreeninguga. Vastupidavusharjutust peetaksegi kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud mehaanilise antiskleroosi efekti mõttes. Tugevat
Metabolism: · Imendub passiivse difusiooniga peensoole keskosast (imendumist pärsib nt sapi/pankrease nõre defitsiit, raualiigsus, kloriididerikas joogivesi, oraalsed kontratseptiivid, mitmed antibiootikumid, PUFA-de rohkus toidus, vit A liigsus seedekulglas, peensoole kahjustused), enamik satub lümfi!!! Imendub vaid 20...40% ja prevaleerub ainult d-alfa-tokoferool!!! · Pakitakse CM-tesse lümfiringesse · Osadele toimib endoteelipinna lipoproteiini lipaas vit E minek koerakkudesse · Ülejäänud haaratakse maksa parenhüümi rakkudesse (maksas talletatakse ainult d- alfa-tokoferool) pakitakse VLDL-i rasvkoesse (põhidepoo) · LDL abil enamikesse koerakkudesse · Varud ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis, vere lipoproteiinides (närvikude defitsiidi suhtes pikka aega resistentne) Biofunktsioonid:
viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5. · 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid. · Valgu vajadus üldises kaloraazis ööpäevas peaks olema 11-15 %- 71g valku päevas. Lämmastiku bilanss ja selle võimalikud nihked. Lämmastiku bilanss- ööpäevas organismi poolt omastatud ja väljustatud lämmastiku suhe. N
struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. Ensümaatiline/katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. 6
i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP pathogen associated molecular patterns) kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi: a. Toll-like receptor (TLR) tunneb kindlale patogeenide klassile oamsed molekule (LPSi Gr- bakteritel). Kutsutakse esile esmae mittsespets. im. vastus ja põletik; aktiveeritakse dendriitrakud ning viimasena antigeen-septsiifilien vastus. b
karbamiidiks ja viikase uriiniga välja, b) tehakse glutamiini, mis on lämmastiku depoo maksas ja ajus, c) NH4 seotakse -ketoglutaarhappega ja tekib glutamiinhape. 9. Rasvade metabolism. Maksas sünteesitakse kolesterooli ja fosfolipiide. Organismis ringlevad rasvhapped lähevad maksa, kus nad muudetakse triglütseriidideks ja need lipoproteiinideks, sel kujul saab neid vereringes transportida ja neid saab rasvkoerakkude membraanide juures uuesti rasvhapeteks muuta ja lipoproteiini lipaasi toimel rasvkoesse viia. Rasvhapetest saab maksas ka CoA-SH kaudu energiat toota. 8.4. Sapi koostis, ülesanded, teke ja väljutuse regulatsioon Maksas sünteesitakse primaarsed sapphapped: koolhape ja kenodesoksükoolhape. Peensooles sünteesitakse sekundaarsed sapphapped: desoksükool- ja litokoolhape. Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape
Trehhaloosi süntees; trehhaloos on osmoprotektant ja tagab kuumataluvuse; Happe resistentsus Etanooli resistentsus 2) Rakkude programmeeritud suremine (enteritsidiini lookus ecnAB kodeerib antidoot/toksiin süsteemi. 3) Rakukest, morfoloogia RpoS mõjul on rakud väiksemad, sfäärilisemad (soodustab bolA transkriptsiooni, bolA reguleerib pBP6 avaldumist. PBP6 on karboksüpeptidaas, mis on vajalik raku jagunemisel septumi moodustumiseks; välismembraani lipoproteiini OsmB hulga suurenemisel rakud agregeeruvad). 4) Metabolism RpoS kontrollib näiteks atsetüül-CoA süntaasi geeni transkriptsiooni. See ensüüm on oluline atsetaadi reutiliseerimisel (kiire kasvu korral produtseerivad E. coli rakud atsetaati ja viivad selle rakust välja). 5) Virulentsus RpoS poolt on positiivselt reguleeritud geenid, mis osalevad patogeensete bakterite kolonisatsioonil ja ellujäämisel tingimustes, kus käivituvad peremehe kaitsemehhanismid.
süsteem on kokku pandud. Kindlasti MsbA pole ülejäänud Lpt-ga seotud. Ükskõik millise Lpt valgu geeni deleteerimine päädib LPS-de akumuleerumisega tsütoplasmamembraani välisküljele. Ainult MsbA geeni deleteerimise korral akumuleeruvad LPS-d tsütoplasmamembraani siseküljele. Välismembraani valgud Välismembraan sisaldab väga palju erinevaid valke, neist mõnda on väga suures hulgas. Näiteks mureiin lipoproteiini Lpp, OmpA-d ja üldiseid diffusioonipoore on raku kohta 105 molekuli. Lpp on lipoproteiin, mis lipiididse osaga on välismembraaniseoseline, samas kui umbes 1/3 Lpp valkudest on kovalentselt seotud peptidoglükaanikihiga. Lpp vastutab raku terviklikkuse eest, Lpp puudumisel moodustuvad välismembraani vesiikulid ning periplasmaatilised valgud lekivad keskkonda. OmpA on samuti oluline välismembraani valk, mis hoiab bakteri kuju. Lisaks sellele on OmpA poore moodustav valk, kuigi nende
annaabi.ee 
