b) teine tsentriool 3) Saba e. tüüpiline vibur Spermide mitmekesisus: a) suurus (väga erinevad suurused) b) viburite arvus ja olemasolus (klassika: üks sperm-üks vibur) (erand: pole üldse vibureid, liiguvad amöbioidselt [puugid, vähid]) (erand: ühel spermil mitu saba [osad kalad, vähid] Munarakkude ehitus: 1) munaraku kest- (oli juttu rakubioloogias) 2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud)
Rakusein on lipiididerohke, pind hüdrofoobne (resistentsus desinfektantidele, värvainetele). Happekindlad (happeliste värvainetega ravi ei saa). Paljunevad aeglaselt – pooldumine 12-24 tunni tagant, isolatsioon võib vajada isegi kuni 3-8 nädalat. M. lepraet pole senini suudetud kunstlikul söötmel kasvatada. On identifitseeritud pea 100 liiki. Mükobakterite alla liigitamine toimub happekindluse, mükoolhappe olemasolu ja kõrge G+C indeksi alusel. Rakusein on kompleksne, lipiididerikas. Rakusein annab happekindluse, aeglase kasvu, resistentsuse detergentidele ja tavalistele antibiootikumidele, antigeensuse, klombistumise. Rakusein põhistruktuur on tüüpilise G+ bakteri oma: plasmamembraani katab peptidoglükaan, välismembraani pole. Mükobakteri sein on aga komplekssem: plasmamembraani on ankurdunud valgud, fosfatidüülinositooli mannosiidid, lipoarabinomannaan (LAM), mis on funktsionaalselt sarnane O-LPSiga teistel bakteritel. Peptidoglükaanikihnt moodustab
annaabi.ee 
