2. Tehnilisedandmed · Korruste arv -1 · Ehitusalune pind - 198,9 m2 · Üldpind - 167,8 m2 · Kasulik pind - 144,9 m2 · Abiruumide pind - 22,9 m2 · Elamu maht - 533,0 m3 · Hoone tulepüsivus - TP-2 · Hoone kõrgus -4m · Hoone pikkus -13,60 m · Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c
Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv
Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud beezide keraamiliste plaatidega. Ruumide lagesid katab valge PVC-kattega 600x600mm moodulitega ripplagi. Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud valgest alumiiniumist ripplaega. Tehnilises ruumis laeviimistlus puudub. 3. EHITUSLIK OSA Projekteerimisel kavandatatav ehitise tööiga on vähemalt 50 aastat, st kasutusea klassi 4 (50-100 aastat). 3.1 Ehituslikud põhilahendused Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis-seinad. Hoone katuslagi on projekteeritud liimpuittaladele. 3.2 Põhitarindite kirjeldused 3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille
Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Garaaziesine ala ja kõnnitee tänavast maja esiukseni on sillutatud betoonist sillutisekividega. Sillutatud ala pindala on kokku 47,11 m². Lisas 4 on toodud sillutatud ala läbilõige.
punktist aga hakkab maksumus pidevalt ja kiiresti kasvama. Iga konkreetne projekt võib olla teostatav ebasoodsana, kuigi sel juhul on teada, et tema kõrval on olemas siiski ka odavam lahendus. Järgnevalt hinnatakse ehitise mõnede põhikonstruktsioonide mõju maksumusele: 1) Vundamendid Sobiva vundamendi tüüp sõltub sellele toetuva ehitise tüübist. Ilmselt suurte kohtkoormustega ehitis ei saa toetuda tavalisele lintvundamendile. Samas vaiade kasutamine on alati väga kallis ja neid kasutatakse vaid siis, kui lintvundamentide kasutamine on aluskihtide omadustest tulenevalt võimatu. Erinevatel vaivundamentidel on nii eeliseid kui ka puudusi, kuid ilmselt iga vaiade rammimisega tegelev firma on alati nõus abistama esmaste maksumusuuringute tegemisel. Nagu eelnevalt kirjeldatud, kõik vaiatöödega seotud kulud arvestatakse üldjuhul eraldi, samas kui vaiapeade ja vundamendi alusega seotud kulud on
komplitseerib asjaolu, et nii R kui ka V sisaldavad vundamendi mõõtmeid või nende suhteid. V sisaldab mõõtmetest sõltuvat ja seega algselt teadmata vundamendi kaalu. 11 Lihtsamatel juhtudel (tsentriliselt koormatud lintvundament, üksikvundament dreenimata tingimustes) saab mõõtmed, vähemalt ligikaudu, leida otseselt. 4.4.1 Tsentriliselt koormatud lintvundament Enamasti on koormus lintvundamendile tsentriliselt rakendatud. Juhul kui mõjubki alalisest koormusest tingitud moment, on võimalik vundamendi talla nihutamisega e e2 e1 e M M1 -M2
annaabi.ee 
