Plaatvundamente kasutatakse enim kas energiasäästlike passiivmajade või täiskeldriga eramute puhul. Passiivmajade puhul, sest plaatvundamenti saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada ning nii-öelda siduda soojustused maa all kokku selliselt, et konstruktsioon ei katkesta soojustust külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket. Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust
Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena
Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena
Seda kontrollitakse nagu tavalise üksikus kihis on hi=Iidi=qdi/ki. Seega h=qdi/ki. Ühtlase pinnase korral Libisemispinnale mõjuv jõud Q, mis on pinna normaalist kaldu hõõrdenurga vundamendi kandevõimet. Tugiseina puhul on tegemist ekstsentrilise h=qd/kk. Sellest võrdusest saab leida kk. võrra. 3. Pinnase poolt seinale mõjuv survejõud Pa, mis hõõrdevaba kaldu mõjuva koormusega lintvundamendiga. (Joon6.39) on toodud 5.12 Efektiivpinged vertikaalse veevoolu korral Vertikaalse voolu vertikaalseina puhul on horisontaalne. Jõudude tasakaalu puhul peab nende tallale mõjuvate jõudude skeem. Joonisel toodud suurustest on V kõigi korral on hüdrodünaamiline jõud vertikaalne. Allapoole suunatud voolu jõudude hulknurk olema suletud. Pingeepüür on kolmnurkne (joon6.6). Jõud tugiseinale mõjuvate jõudude
37 Tugiseina üldstabiilsuse kontroll Üldstabiilsuse kontroll on vajalik igal juhul, kuid eriti oluline on see siis, kui tugiseina tallast allapoole jääb nõrga pinnase kihte. 124 10.7.5 Talla kandevõime kontroll Seina talla alla jääva pinnase tugevus määrab talla kandevõime. Seda kontrollitakse nagu tavalise vundamendi kandevõimet. Tugiseina puhul on tegemist ekstsentrilise kaldu mõjuva koormusega lintvundamendiga. Joonisel 10.38 on toodud tallale mõjuvate jõudude skeem. Joonisel toodud suurustest on V kõigi tugiseinale mõjuvate jõudude vertikaalkomponentide summa. V M H B/2 B/2 B Joonis 10.38 Tallale mõjuvad jõud
annaabi.ee 
