ning parkett tuleb välja vahetada. Enne viimistlust lihvi Kui aluspõrand on korras ja üldiselt sile ning puuduvad märgatavad lohud (aluspõrand pole alla vajunud ega purunenud), ei kriuksu ega nagise kuuldavalt, võib alustada renoveerimisega. Olenevalt põranda seisukorrast on kasutusel kaks võimalust, mida saab omavahel kombineerida, kuid enamasti alustatakse puidu lihvimisega. Põranda lihvimiseks on vaja lintlihvijat ning seinalihvijat seinaäärte ja muude raskesti ligipääsetavate kohtade töötlemiseks. Värvi eemaldamine puhuri, fööni või keemiliste vahenditega ei pruugi alati soovitud tulemusi anda. Lihvimine on mugavaim ja kiireim viis, mis annab ka kõige kvaliteetsema tulemuse. Liivapaberi kareduse valik sõltub sealjuures vana põrandalaua viimistlusest: kas selleks on värv, lakk või õli. Mida kõvem on viimistluskiht, seda karedama liivapaberiga peaks lihvimist alustama. Peale
liistud varu silmas pidades lühemaks vastavalt plaadi mõõtudele ning liimisime need kaks komponenti omavahel kokku. Pealmine ja alumine plaat said nii ees kui külgedel omale kandi ning vaheplaadid eesmised kandid. Samamoodi tegime hiljem nii vaheriiuli plaadi kui ka sahtli esikülgedega, mille iga külg pidi olema kanditud. 3.3 Puhastamine Kui olime liimitud plaadid pressi alt kätte saanud, asusime nendelt vana lakki ja muid määrdumisi maha lihvima. Selleks pidime kasutama lintlihvijat, mis võtab tavaliselt laki väga kiirelt maha, kuid seekord oli sellega palju rohkem tööd. Osadel plaatidel osutas vana lakk kõva vastupanu: see läks sulama ja jäi tahenenuna lihvpaberi külge kinni. Meie juhendaja näitas meile ühe nutika nipi, kuidas saab lihvpaberi küljest suurema osa lakist maha. Selleks tuli lihtsalt lihvpaberit murda ja natuke hõõruda, et need suured 6
annaabi.ee 
