Vastseliina piiskopilinnus 5 lõunapoolsetest müüridest koos ümara nurgatorniga. Ülejäänud linnusest --sh algsest kaitsetornist ja hilisemast pealinnusest -- on järel madalad rusuhunnikud. 18.-19. sajandil on neid kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui ka muude hoonete ehitamiseks. Linnuse kohal ajaloolise maantee ääres paiknev Piiri kõrts on 19. sajandi algul ehitatud linnusevaremetest pärinevatest tellistest. Keskaegsed tellised olid hilisematest mõõtmetelt palju suuremad. Mainitud kõrts on säilinud ning korrastatud, kuigi ta on kaotanud palju oma algsest välimusest. Nii on kõrtsil kadunud esiküljel paiknenud iseloomulik sammastik. Kaasaegne Vastseliina asula jääb linnusevaremetest 6 kilomeetri kaugusele läände. 20. sajandi teeõgvenduste tulemusena ei möödu linnusest enam ka tähtsad maanteed - Tartu-
Poole kilomeetri pärast möödub rada Jõevere turismitalust. Talu lähedal on parkla. Rada võib lõppeda kahte moodi. Väsinum matkaja võib kõndida piki metsateed Obinitsa-Võru maanteeni Lindora küla kohal. Teine, tähistatud rajavariant viib veel Tamme paljandite juurde ning jõuab samuti välja Obinitsa-Võru maanteeni Tamme veski kohal. Seal on Piusa jõe ürgoru matkaraja lõpp-punkt. Matka võib lühendada, läbides ainult matkaraja esimese poole Vastseliina linnusevaremetest Karepa-Meremäe tee sillani või külastada ainult Härma müüre (auto võimalik jätta Jõevere talu parklasse). Matka võib jätkata Piusa klaasiliiva koobastesse. 16. Kokkuvõte Selle referaadi koostamine oli tegelikult väga huvitav ja õpetlik, seda enam, et tegime seda kahekesti, mis lisas töötegemisele pisut ka seda lõbusamat poolt juurde . Kõige huvitavamaks peame me mõlemad seda osa referaadist, kus on kirjas lähemalt nahkhiirtest,
annaabi.ee 
