motiveeritud (nt piip-piip rohkem, kolisema veidi vähem). Et eri keeltes helisid täpselt ühtmoodi ei matkita, viitabki ka nende sõnade puhul teataval määral motiveeritud tähendusseosele (mõtle, kuidas eri keeltes koerad hauguvad). Väidetavalt on onomatopoeetilise sõnavara hulk keeltes väike, eesti ja soome keeles siiski suurem (Koponeni väitel isegi kuni 7%). Motiveeritud tähendusseos Onomatopoeetilised ja deskriptiivsõnad ehk imitatiivid (linnunimetused kiivitaja, koovitaja, kägu; nurr, kiisu, pomm) Häälikusümbolism (võimalus kasutada mingeid häälikuidmõne kindla tähenduspiirkonna sõnades, nt i-häälik ja väiksed asjad (kilu, kine, kitsas, tilluke, killuke, pisi jne), laiad asjad (avar, lai), ö kui ebameeldiv asi/nähtus vm (möga, plöga, mögisema, plödisema, kööbakil, mörises). Kumb kumma tingib, kas teatud häälik teatud tähenduse või annavad mingid sõnad (kõnealuse häälikuga) tähenduse
Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega. · Arheoloogilised leiud: linnukujutised ja sookure tiivad hauapanustes (Tamula noorema kiviaja kalme) · Linnunimetused: eesti toonekurg, toonakurg (Lääne-Eestis), toonikurg (Kagu- Eestis) · Arusaam, et "lind petab ära"; või: "lind situtab ära" (Hiiumaa) · Linnud kui sõnumitoojad regilauludes · Vaeslapsest saab lind (kägu, pääsuke) muinasjutuna ja lauluna · Endelinnud: kägu, kurg jt. Kurgede eksitamise komme sügisel ja kevadel tuli uskumusest, et kured talvituvad teispoolsuses. Linnud eksivat ära ja hakkavat keerdu lendama. Kurg on rahvausundis
diakirjastus 2004 Kumari, E. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963 Kumari, E. Lindude ränne. Tallinn: Valgus 1975 Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus 1982 Kumari, E. Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus 1984 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers 1994 Lundevall, C., Bergström, M. Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak 2005 Metstak, V. Mõista, mõista... Tallinn: Tiritamm 1992 Mäger, M. Eesti linnunimetused. Tallinn: Valgus 1967 Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri 1994 Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976 Raudsik, L. Mõistatusi ja jutte koolieelikutele. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium 1975 Raukas, A. (koost.). Eesti Loodus. Tallinn: Valgus 1995 Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus 1993 Ribenis, K. Hiir hüppas ja kass kargas
annaabi.ee 
