Heiti Talvik "Legendaarne"
"(,,Loojak"). Inimene pidi olema abivalmis ja ustav, kõikideks
ootamatusteks valmis. Inimkond pidi olema valmis sisemiseks puhastuseks.
,,Naeratades naabrilt võtkem/ tema raskeim koorem kanda."(,,Loojak").
Kõlama hakkavad sõjalised teemad: ,,Kaugelt veereb kahurite kõu."(,,Pagulane").
Inimest valdab ükskõiksus ja hoolimatus. ,,Kellele mu laule veel on vaja?/---/ Jahe
metsatukk on nüüd mu maja"(,,Pagulane"). ,,Joob ja joob ning uinudes veel tajub,/
kuis mu süda linnulauluks hajub."(,,Pagulane"). Jätkuvalt püsivad looduslikud
elemendid ning veidike on kurblikku romantilisust.
Talviku käsikirja jäänud luuletus ,,Fööniks" on sümbolistlik. Fööniks ise on surma
võitja. Legendide järgi ta elas 500 aastat, misjärel ehitas endale rohtudest pesa. Surres
toob kuuldavale kauni laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ning põleb tuhaks. Ta
tõuseb tuleasemelt uuesti sündinuna- võidab surma. ,,Ma uuena tõusin tulest,/ sai
tuhaks mu koltuv kest