Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid olid nõrgenenud kreeklaste ajaarvamisele lahingus purustas Philippos II Rooma vallutused ja siinsed kreeklased ja ühendas kogu valdused muutusid Rooma Hakkas kujunema linnriiklik Hellase oma võimu alla, lõppes provintsideks korraldus Kreeka iseseisvus
Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud
· Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. · 1200 a. eKr losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr · Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. · 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka)
2. Kreeklased suhtusid oma jumalatese väga siiralt, kuna jumalad seisid ühiskonna väärtuste ja moraali katitsel. Kreeka Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Nagu ka varasemates kultuurides oli kõigil jumalatel oma ülesanne või kehastus. Kreeka jumalatel oli väga tähtis roll ühiskonna poliitilisel kujundamisel. Kuigi hiljem avastati et inimestel on ühiskonna elus rohkem tabavust, jäid jumalad ikka oma ülesandeid täitma. 3. Linnriiklik korraldus ja aristrokraatlik konkurents mõjutas filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi niivõrd, et inimesed said üksteisega rohkem nõupidada. Minu meelest mõjutas see filosoofia ja teaduse maailmavaadet suhteliselt heast küljest, kuigi mõijutas suhteliselt vähe. Mõjutas pisut teadust inimese kohta kuna riiklik korraldus oli pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline
Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad
Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr
esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elanikkonna arvukus kasvama, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülekiht. Tihenesid sidemed välismaailmaga. U 800 eKr võeti kasutusele kiri. 776 aastal eKr hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. ( iga nelja aasta järel ). Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse järele, hakati raha müntima. Kujunes linnriiklik korraldus. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadusi. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud. Klassikaline periood 500-338 eKr Hellenismi periood 338-30 eKr Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki. Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse
Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507
Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis riiklik järelvalve talupoegade igapäevase töö üle ning see aitas täita riigikassat maksudega. Hoopis vähem toimusid muutused linnaelus, kus säilisid kreeklaste vanad kombed ja harjumused. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, kus oli suurenenud orjapidamine. Linnades kehtis linnriiklik poliitiline korraldus - linnanõukogud, iga-aasaste ametnike valimine ning rahvakoosolekud. Nende võim piirdus aga ainult kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõik linnad pidid alluma valitseja tahtele. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest vaid värvatud palgasõduritest. Nende jaoks oli rajatud ka eraldi mõningaid sõjaväeasulaid. Kodakondsusel polnud riigielu ja riigikaitse korraldusest mingit tähtsust. Kultuur
kujunema linnad. Sealjuures hakkas tekkima ka rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Samuti tihenesid sidemed välismaailmaga. Mõneks ajaks jäid kreeklased ida kultuuri mõju alla, kuna nendega olid neil sidemed kõige tihedamad. 776. a. eKr hakati korraldama iga nelja aasta tagant olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla.
Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure
thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust
kiirenemist. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. 3.Arhailine ajajärk Peale tumedat ajajärku hakkas elanikkonna arvukus suurenema, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord
Idaalade vallutamine Illüüria sõdadega (215168 eKr) alustas Rooma idapoolsete Vahemeremaade allutamist. Provintsiks muudeti Makedoonia, allutati Kreeka linnriigid. Impeeriumi sünd Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Muuhulgas toimus ka Itaalia linnastumine. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. Esimene keiser Actiumi lahing, 2. septembril 31 eKr, autor Lorenzo A. Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari
New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 97- 98 3 7aastaselt(agoge)12. Hea näide spartiaadi mentaliteedi vormimisest annab ka krüpteia13, mille käigus ei toimu ainult militaar-füüsiline kujunemine, vaid sugesteeritakse subjekti üleolekut helootide üle. Viimane on huvitav näide sots. "ajupesust", sedalaadi programmeerimine on modernistile võõras, kuid iseloomustab markantselt, millistele alustele tugineb Sparta linnriiklik korraldus. Selge kontrast, mis lõhestas Kreekalikud sugupooled lõplikult lahku, ilmneb meeste ühispidustuste raames, milleks on Syssitionid Spartas ja Symposionid mujal kreekas.14Taoliste ettevõtmiste ülesanne on ilmselge hariva/programmeeriva eesmärgiga luua maskuliinne võrgustik, mis vormib ühiskondliku pale ja eraldab naiseliku elemendi võrrandist, s.t. soodevahelise konkurentsi ilming, avaldub õrnema sugupoole avalikust elust välja lülitamisega
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv
r�nded V�ike-Aasia l��nerannikule rauast valmistatud relvad ja t��riistad n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** *******
Arhailine period u 800-500 aastat eKr · elanikkonna arvukus hakkas taas kasvama · hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht · tihenesid sidemed välismaailmaga · 776.a eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu-ja spordipidustusi ehk olümpiamänge · sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel · hakkas kujunema linnriiklik korraldus · linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud Klassikaline period u 500-338 aastat eKr o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe
-minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga
peaks. *Maalingud hauakambri seintel kujutasid tseene lahkunu elust, et tagada selle jätkamine ka pärast suma. Nii sakrofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. *Vana riigi ajal sai vaaraode matmine j seega ka arvatavasti surmajärgne elu osaks vaid vaaraodele, hiljem laienes see ka lihtrahvale. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? (102-109....122-127) 3.1 *Kreeka kultuur oli teadaolevalt esimene, kus senist ettekujutust maailmast vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke vaid mõistusepäraseid seletusi.
800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet. 776 eKr olümpiamängud. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp
Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid
Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid
-minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga
neljanda põlveni!" Sallu, Jaabesi poeg, pidas ta vastu vandenõu ja lõi ta rahva ees surnuks ning sai tema asemel kuningaks. ) ? Kaanan Semiidi keeltes tähendab Kaanan Levanti, kitsamalt tähistab Palestiina sisemaad, Foiniikia tähistab rannikuala. Kaanan oli vana põllukult piirkond. III a.t lõpul kerkis esile Byblose linn, millel tekkisid sidemed Egiptuse vana riigiga. II a.t keskel tugevnesid uued linnad: Megiddo ja Ugarit. Kujunes linnriiklik süsteem. Kujunes välja alfabeet. Ugaritis kujunes kiilkirja põhine alfabeet. Lõunas kujunes lineaarne tähestik. Klassikaline tähestik oli välja kujunenud II a.t lõpuks. Hiljem levis tähestik edasi. I a.t lõpuks kujunesid neli võimu Kaananis. Põhja pool valitsesid Uus-Hetiidi riigid (olulisim Karhemis). Aramealaste riikidest sai mõjukaimaks ning tugevaimaks riigiks Kaananis Damaskus. Palestiinas kujunesid iisraellaste riigid. Rannikul võimutsesid endiselt Foiniikia linnriigid
annaabi.ee 
