Roomaarhitektuur Kärolin Puusild 10. klass Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Asutati 753. a, Romulus Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Asutati 753. a, Romulus 6. sajandi lõpul vabariik Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Asutati 753. a, Romulus 6. sajandi lõpul vabariik Rooma vallutas igas ilmakaares Arhitektuuri areng Kreeka mõju Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid
VANA-ROOMA ARHITEKTUUR 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev.
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev
U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt
Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud kodusõjad nõrgestasid Kreekat sisemiselt. Samal ajal Makedoonia, kelle valitseja Philippos II purustas Kreeka sõjaväe Chaironeia lahingus (338.e.kr) ja alistas Kreeka Makedoonia ülemvõimule. V. Hellenismi ajajärk 338-30 a. e.Kr. Pärast Chaironeia lahingut algas Makedoonia ülemvõimu aeg. Mak-Kreeka ühendvägi tungis
Tihti kuni 3 pühakoda ühes templis. Sambad meenutasid dooria omi. 7)Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid? -Säilinud on ümarkaarelised linnaväravad (eeskujuks roomlastele) Rooma arhitektuuri süsteem 1)Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmas Rooma oma kõrgajal? -8. sajandil e.Kr ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. Kogu Itaalia, Lõuna-Euroopa, Lääne-Euroopa, Lähis-Ida-ja Põhja-Aafrika. 2)Milline osa oli inseneriehitusel nii suure riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? -Kaarrekonstruktsioonid võimaldasid rajada sildu üle jõgede ja veejuhtmeid(akoedukte) vee juhtimiseks linnadesse. 3) Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? -Kaared, võlvid(silinderja-ja ristvõlv), kuplid 4)Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid
Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille
kuningavõimu tulekut oli ka linnades erinevate tööde jaoks tööjõu otsimine ning üleüldiselt olid templid abiks tööde ja majanduse organiseerimisel. Tol ajal oli templitel peale majandusliku rolli ka suur poliitiline roll, sest see oli linnriigi juhivaks keskuseks ning templites korraldati terve kogukonna elu. (Sazonov et al 2015: 99-100) Uruku linn oli lõunaosas üks mõjukamaid ning olulisemaid linnasid sumerlaste aladel. Vahel peetakse seda ka esimeseks Sumeri linnriigiks. Ka kiilkiri leiutati arvatavasti just Uruki linnas. Kuna Sumeri linnriigid asusid sageli väga lähestikku, siis eri linnade vahel esines ka pingelisemaid aegu. Seepärast ilmselt muutus ka kuningas väepealikuks, sest oli vaja oma piirkonda kaitsta või teise linnriike rünnata. Linnad sõltusid alati võimsamatest ning mõjumatest linnadest. Sõltumine teistest linnadest pani küll eripiirkondi omavahel koostööd
ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased). Omapära arhitektuuris.kaared, võlvid, kuplid- lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida
3.Arhailine ajajärk Peale tumedat ajajärku hakkas elanikkonna arvukus suurenema, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr
5võistluse aladest: jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus. Lisandusid veel mitmesuguste pikkustega jooksud ja rusikavõitlus. TÄHTSAMAD LINNRIIGID SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose
Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr
foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU Kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas �lemkiht. Taastusid tihedad sidemed v�lismaailmaga (eriti foiniiklastega). Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse
Seega muutus Ateena koos oma sadamaga suureks kindluseks, mida oli peaaegu võimatu vallutada. Ateenlastel ei tasunud siis enam karta pikaajalisi piiramisi, sest laevadega sai kogu aeg toitu juurde vedada. Periklese ajal ehitati ka palju pühamuid tähtsaim neist jumalanna Athena tempel e. Partheon mis tähendas kreeka keeles neitsit. Kõigi ehitustööde jaoks saadi raha liidukassast. Peagi sai Ateena kõige võimsamaks linnriigiks 5.sajandil. Kuidas Ateenlased elasid Ateena linn Ateena oli suur ja rahvarohke linn. Seal elas kümneid tuhandeid kodanike käsitöölisi ja orje. Kõige rahvarohkem koht oli turuplats ehk agoraa. Seal peeti ka rahvakoosolekuid. Agoraa asus akropoli jalamil ja teda ümbritsesid uhked sammaskäigud, kuhu võis palava ilmaga päikese eest varju minna. Teine turuplats asus Pireuses, seal elasid peamiselt kalurid laevaehitajad ja meremehed.
· Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused. · 5 sajandi keskpaigaks kujunes demokraatlik riik eesotsas Periklesega.
sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive. Tänapäeval saab asulast linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linna õigused ja linna nimetus. Eri riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks. Esimesed linnad ei ole kindlasti oma staatuse saamisel n.ö. ühel pulgal tänapäevaga, kuid ka neil on omad erisused, mis muutis lihtsa asula linnaks või linnriigiks. Linnriik on väikeriik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest ning selle juurde kuuluvast maa-alast. Linnuste ning muude mäe otsa ehitatud linnriikide puhul see maa-ala sageli puudub.[2] 5.2 Linnalise eluviisi kujunemine Pole selge, kuhu paigutub linnade rajamine teiste innovatsioonide (loomade kodustamine, taimede kasvatamine ja kaubandus) kõrval. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal
rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast (Kõiv 2006: 137). Rooma riik tekkis I aastatuhandel eKr Itaalias, mil seitsmel künkal asunud külad ühinesid Rooma linnriigiks. Riigina püsis Rooma umbes 1000 aastat. Riigi valitsemisel kasutati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele (Viirand 1984: 39). Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Rooma hiilgeajal alistati kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus poliitiliseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere rannikul. Siia
Laokooni grupp kirjeldab preestri ja tema poegade tapmist jumalate poolt saadetud madudega. Väga populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud Milose Venus selle autor on teadmata Hellenistlikus maailmas kujunes ka välja kunstiturg, väikeste meisterlike kujukeste, medalite ning keraamika müügiks. 13. Rooma arhitektuuri süsteem. (õp. Lk 77-81) 8. Sajandil eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Rooma linna asutas 753. a Romulus. Roomast sai aegade suurim linn. Asus kolmel mandril: aafrika, Aasia ja Euroopa. Rooma kultuur on seotud palju hellenistliku kultuuriga. Samuti ka etruskidega. Oma jumalad võtsid üle nad kreeklastelt, vahetades ära ainult nende nimed. Roomlaste elulaad oli lihtne. Oluliseks peeti riigi teenimist sõjaväes või ametnikuna. Kõige tähtsam mida roomlased arhitektuuris arendasid oli sidematejal - lubimört, 2. saj. e.Kr.
jagunesid patriitsideks, plebeideks. 450 eKr pandi kirja kaheteist tahvli seadused. Vae victis häda võidetuile. 387 eKr valus kokkupõrge gallialastega. Plebeidel polnud võrdseid õiguseid, aga lõpuks saavutasid selle. Ja nad said õiguse valida rahva tribuuni. Roomlased päästeti hanede poolt. § 16. Rooma arhitektuuri süsteem. 8.saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753.aastal eKr Romulus (kelle vennaks oli Remus). 6.saj lõpul eKr kehtestati Roomas vabariik. Rooma kunstis oli ka eripära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Kasutati uusu konstruktsioone kaari, võlve, kupleid. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on silindervõlv.
klassikalisele pidulikule rahule. * Hellenistlikul ajal kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja koopiate tegemine. * Samal ajal hiinas: shi huangdi laseb ehitada hiinamüüri, maailmaime, ei ole kosmosest näha, hukkus palju inimesi sp ka maailmasuurim kalmistu. Seal leiiti terrakotaõsudurite armee (kaevati välja). Hiinas leiutatakse ka must püssirohi. 12. Rooma arhitektuur 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev.
Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse
Kus nad seda ise kasutasid? Etruskid pärandasid roomlastele ümarkaared, mida nad ise kasutasid linnaväravate ehitamisel, samuti ka võlvid ja kuplid. Rooma arhitektuuri süsteem 1.Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmasid Rooma oma kõrgajal? Rooma riik sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Algselt asetsesid külad seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, 25 kilomeetrit merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. 8. sajandil eKr ühinesid külad Rooma linnriigiks. Õitseajal hõlmas Rooma Lõuna- ja Lääne-Euroopat, Põhja-Aafrikat ja Lähis-Ida. 2.Milline osa oli inseneriehitusel nii suure riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks oli vaja korralikke teid (kividega sillutatud). Kaarekonstruktsioonid võimaldasid rajada sildu üle jõgede ja veejuhtmeid (akvedukte) vee juhtimiseks linnadesse. Betoonist müüriga oli võimalik ümbritseda linnu ja ehitada kindlus barbarite vastu. 3
Ühe elaniku kohta tuleb Eestis üle 3 ha kuiva maad, millest omakorda üle 90% on majanduslikult mingil viisil kasutatav, päriselt kõlbmatut maad on meil üpris vähe. Niisiis peaks meil maad jätkuma ja ülegi jääma. Muidugi pole me ka kuigi suur riik. Kõikjalt Eestist saab pealinnas auto või rongiga ära käia ja koju tagasi jõuda ühe päevaga. See tähendab, et praegustes liiklusoludes on kogu Eesti muutunud ühe suure linna tagamaaks ja ta ümberkujunemine linnriigiks on võimalik, kui ka mitte soovitav. Globaalses, tervet Maad hõlmavas mõõtkavas võib meid vaadelda punktina ja pole tähtis, kus nimelt Eesti piires keegi asub või tegutseb. Eesti piirid ja naabrid Maismaapiir. Meie maismaanaabrid on Venemaa ja Läti. Eesti ja Venemaa piir kujunes saksa vallutajate ja novgorodlaste (slaavlaste ning soome-ugri hõimude) kokkupõrkes XIII sajandil. Meie
Toimis kuni Philippos II võimuletulekuni. 359 -336 oli Makedoonia valitseja. On makedoonia riigi ümberkorraldaja ja selle hegemoonia looja kreekas. Ümberkorraldamine. Oli kaks suurt tegu, 1) võttis enda võimu alla Paiganionmäe, väärismetall ja hõbe, sai kõikide teiste kreekalinnriigitega enda kätte suured metallvarud, hakkas müntima raha ja see hakkas konkureerima ateena drahmidega, muutus kõige finantseeritumaks kreeka linnriigiks. Teine muutus oli see et korraldas ümber sõjaväe, Makedoonia faalanksi väljakujunemine, võttis õpetust selgelt kreeka faalanksist ja tõi kaasa puht sõjalise muutuse, pikendas esimeste kuue rea odasid , ulatusid rindest läbi ja muutis torkejõu kuuekordseks.kilp oli väike, õla külge kinnitatud, oda pidi kahe käega hoidma.nende kaitserelvastus muutus kergemaks. Talupoegadest koosnevad, sõjaväe teenistus kohustuslik, moodustunud üksuse. Hakkas süsteemselt kasutama ratsaväge ja
töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad (nt Perugias) ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal. 6. Rooma kunst 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753 e.Kr Romulus. 6. saj lõpul e.Kr kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümberkaudseid linnu ja rahvaid. Sellel kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik rooma jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne. Vaimset kultuuri, nt filosoofiat ja kirjandust,
mis on juba teada. Pm- sabiinide ja latiinide ühises koostöös valmis linn. See lugu ei ole hiline väljamõeldis, see lugu oli teada kõigis detailides juba 3.saj, vb isegi 5.saj ehk tegu on vana müüdiga. Ajloolised tegelased on kolm viimast rooma kuningat, kes olid etruskid. Tarquini dünastia- Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. Nendega seostati Rooma linna väljaehitamist- müürid, teed, templid. Ja nii kujuneski Rooma võimsaks linnriigiks. Rooma kuningriigi ajastu on poolmütoloogiline aeg. Kõik faktid ei pruugi tõesed olla. See lugu oli roomlaste jaoks tähtis ja sümboolne. Isegi kuningate kukutamise aeg, 509 võib olla vaieldav (Ateena türannia kukutamine 510 eekujuks?) Järgnes sündmus, kus kuningavõim kukutati ja vabariik kehtestati. Seejärel valiti kaks iga aasta valitavat konsulit. Porsenna tahtis Roomat vallutada, aga 496 Rogilluse lahingus löödi ta puruks. Nende sündmuste
annaabi.ee 
