AJALOO SUULINEARVESTUS
Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus , mis tagas
linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa
suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes.
Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada
iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära
kodanikumaksu jne. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest,
linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu.
Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad
kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed.
Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade
kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa
kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja
Novgorodiga.
2.Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika