Tagajärjed: Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks Linnavolikogudes olnud Emakeel lubati erakoolides ja Talumajandus tugevnes baltisakslased pidid tagasi algkoolides kahel esimesel Lüpsikarjanduse esiletõus tõmbuma koguni kuues õppeaastal linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum
omaalgatuslikke organisatsioone suleti.ainsa legaalse erakonnana jätkas eest Rahvameelne Eduerakond.enamlased häärasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte.pärast revolutsiooni eo olnud vene impeerium enam endine.17.okt.manifesti alusel kutsuti esimest korda venemaa ajaloos kokku valitav rahvaesindus- riigiduuma.1 riigiduumasse(1906)valiti eestist 4 eestlast ja 1 venelane,1 riigiduumasse (07)5 eestlast.poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisel.Seni linnavolikogudes ülekaalus olnud baltisaksalsed pidid tagasi tõmbuma koguni kuues linnas:tallinnas,haapsalus,pärnus,rakveres,valgas,võ rus. Rahvuskultuuri areng Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa seniset suurema tähelepanu rahvuskultuurile.haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli revolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue:lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt.erakoolide
komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Märtsist-oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. 5 Maanõukogu oli esimene Üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest, valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917. 7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Märtsist-oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Maanõukogu oli esimene Üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest, valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917. 7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
annaabi.ee 
