Eesti 19 sajandi I poolel
ametnikud.
Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid
olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon
käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas
saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga
ametid.
1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset
linnavalitsemisekorda muudeti.
Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud
linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli
kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale
majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode.
10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45
ül. 3
annaabi.ee 
