jne), millega püütakse reklaamida ning uut imagot luua. Samuti on uurimise üheks aspektiks olnud kohamarketing. Võimalusi humanistliku lähenemisviisi arendamiseks annab ntks linnaluule. Linna kaudu antakse edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahuolu, sotsiaalset staatust/protesti ja ajaloolist mälu. On leitud, et humanistlik linnageograafia ei ole piisavalt huvitunud majanduslikest ja poliitilistest süsteemidest, vaid keskenduvad indiviidi huvidele. Humanistliku linnauurimise esimene suurem laine oli 1970ndatel ja teine, metodoloogiliselt arenenum laine algas 1990.ndatel. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960ndate lõpus. Peamine eesmärk oli vaadelda Marxi töid ruumilisest vaatenurgast. Ruum oli ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna struktuurilisi omadusi. Marksism hakkas arenema linnauurimises eelkõige tänau prantsuse sotsiaalteoreetiku Henri Lefebvre'i töödele
puudulikud). Suure turu tänav on seetõttu ka Tartu city tüüpiliseim osa. Ärisagedus jäseme- tänavatel väheneb tsentrifugaalselt ja on selgesti märgatav Riia ja Raatuse tänaval. Mida lähemal city-kehaosale seda suurem on äride sageduse tsentripetaalsus. Liiklemine City ongi üldiselt suur kauba-ala, täis kauplevaid, asjuajavaid, töötavaid inimesi ja intensiivset liikumist. Tartu asula liikluse kohta pakuvad Tartu linnauurimise toimkonna algatusel 1922. aasta kestel korduvalt sooritatud liiklusvaatlused ülihuvitavat materjali, mille eritlemisel selgub city ja muude linnaosade tänavaliikluse pilt. Tartu linnasüda näitab palju intensiivsemat liiklust kui korterirajoonid jm. Linnaosad, ning seda nii iseliselt liiklushulgalt kui ka tõusu- ja mõõnanurga suuruse ning selgejoonelise väljakujunemise poolest. 13
annaabi.ee 
