Keskaja inimene
Majade uhkemad küljed olid
muidugi tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis
lisasid linnapildile veelgi kirevust.
Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnaskäikudel,
hulgused ja üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarikud. Suuremates linnades asunud
kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks
paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja
mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut
Piirimäe 2000).
2. 4. 2. Müürid ja privileegid
Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei
laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis
olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik
annaabi.ee 
