Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
Linnade kasvamine
-Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise.
-1914.aastal linnaelanike arv 250 000.
-Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga.
-Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu.
-Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
-Sellisteks linnastuvateks aleviteks olid Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi, Tapa, Türi ja Tõrva.
Ühistegevus
-Sajandivahetusel algas Eestis ühistegevuslik liikumine
-Ajendiks sai piimakarjanduse levik.
-Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid, mis hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise
eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas.
-Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud