Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid
5. Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal? Lissabon, Ateena, Kiiev, Rooma, Veneetsia, Verona, Praha, Frankfurt, Köln, Pariis, London, Dublin, Stockholm, Tallinn, Pärnu, Turu, Tartu. 6. Iseloomusta Euroopa 11.-14. sajandi kaubandust. Mida oli selles uut võrreldes eelnevate sajanditega? Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel. Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid kolooniaid. Kõige linnastunumad piirkonnad olid seal, kuhu koondusid olulisemad kaubateed. 7. Kas keskaegne tsuftisüsteem oli käsitöö arengut soodustav või mittte? Ei olnud, kuna piirati meistrite arvu turul, millega pidurdati tootmise arengut. Naine keskaegses maailmas 1. Millised olid keskajal erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse kuulnud naiste kohustused? Võrdle neid meeste ülesannetega. Maaharijate seas oli naise tööpanus mehega võrreldes peaaegu et võrdne.
Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma
Nad allusid seega kuninga kohtuvõimule, maksid talle makse ja said pealinna staatusest suurt majanduslikku kasu. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud. Näiteks araabia maadest kesk- ja lääne euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis paiknesid Toscana ja Lombardia, samuti Pariis, Flandria. Viljakas maa oli oluline. Näiteks Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee,
Nad allusid seega kuninga kohtuvõimule, maksid talle makse ja said pealinna staatusest suurt majanduslikku kasu. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud. Näiteks araabia maadest kesk- ja lääne euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis paiknesid Toscana ja Lombardia, samuti Pariis, Flandria. Viljakas maa oli oluline. Näiteks Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee,
a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. c. Tähtsamad kaubateed:
Hiina ja India kõrval oli Euroopa üks maailma tihedamini asustatud alasid, kuid rahvastik jaotus väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid, Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ning Kampaania( Napoli ümbrus) Itaalias. Põhja ja IdaEuroopa oli asustatud väga hõredalt. Hollandi ainus varauusaja lõpus, kus linnades on rahvast rohkem kui maal. 2 Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad: 1600. aastal oli Euroopas seitse linna, kus elanikke rohkem kui sada tuhat: London ja Pariis (kaks sada tuhat), Napoli (150 tuhat), Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva =100tuhat. Istanbulis 400tuhat. Varauusaja lõpuks jõudis Londoni elanike arv peaaegu miljonini. Pariisis elas 18. sajandi lõpul 650tuhat, Viinis ja Peterburis 220tuhat, Berliinis ja Varssavis 150tuhat. 1500
) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide
) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust
) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust
EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi paranes). Laste suremus oli suur, koos sellega u 30a Sündivust ja surevust mõjutavad tegurid. surm sünnitusel, nälg, epideemiad. sündimus kontroll puudub(usk ka selle vastu) Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine
annaabi.ee 
