09.2007) 2% tööjõust (12 927 inimest) Pikaajaline töötus (2,8%) väiksem kui EL keskmine (3,4%), madalaim Taanis (0,8%), kõrgeim Slovakkias (10,2%) Keskmine palk: 2006 a - 9407 krooni 2008 a- 13 000krooni 22. Mõisted : urbaniseerumine, linnastunud riik, linnastumisaste, suburbanisatsioon, kontraurbanisatsioon, aglomeratsioon, megalopolis? Osata tuua näiteid * urbaniseerumine: e linnastumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. * linnastunud riik: riigid, kus linnarahvastiku osatähtsus on üle 50%.
Surmajuhte 1000 lapse kohta 150 100 50 0 50-55 56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 81-85 86-90 91-95 Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks. Eestis on negatiivne (-5%) iive.
about.com/science/geography/library/weekly/aao72897.htm Linnastumise etapid 1. 19. sajand; kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas; 29 miljonit inimest elas saj. alguseks linnades, sajandi lõpuks juba 220 miljonit; linnastumistase tõusis 3%-lt 14%-le; esimesed miljonilinnad London, Pariis, New York; hakkasid tekkima esimesed linnastud 2. 20. sajandi I pool; linnade arvu kasv maailmas aeglustus; linnastumisaste jõudis sajandi keskpaigaks 30%le; eeslinnastumine; miljonilinnade arv kasvas 200ni; arengumaades hakkasid linnad tekkima 3. 20. sajandi keskpaik; linnaelanike arv kasvas kiiresti pärast II maailmasõda; 1980. aastaks elas linnades 41% inimestest, paarikümne aasta jooksul tõusis 50%-ni; linnastute ja megalopoliste (hiidlinnastud) areng; arenenud riikides linnaelanike protsent ei kasva,
Fifth level Linnastumine Kõige linnastunum koht Ugandas on Kampala (Uganda pealinn). Umbes 12% rahvastikust elab seal. Kampala on samas ka kõige kiiremini arenev linn. Paljud inimesed koonduvad praegugi Kampala lähedale, linnastumine toimub aktiivselt. Umbes 85% inimestest elab maapiirkondades Kui 1960'ndatel elas linnas u. 630 000 inimest, siis praegu elab linnades üle 3 miljoni inimese. Igal aastal tõuseb linnastumisaste paar protsenti. Ugandas on umbes 20 suurt linna, mille rahvastikukasv on üsnagi märgatav. Pealinn Kampalas on hetkel rahvastikukasv üsna aeglane, lähedal asuvad linnad on see-eest kiiremini arenema hakanud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioon Tsvilisatsioon Uganda kuulub Aafrika tsivilisatisooni Sinna kuulub ka teisi riike
Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale. · Tekkisid esimesed miljonlinnad ( London , Pariis ,New York) · Hakkasid tekkima esimesed linnastud Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Teine etapp 20saj esimene pool · Linnade arvu kasv maailmas aeglustub · Uusi linnu rajati vähe
rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel
linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas maailmas 29 mln inimest linnades, sajandi lõpul kaheksa korda rohkem- 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Paljud külad muutusid linnadeks ja linnu ehitati isegi tühjale kohale. Nii tekkisid esimesed miljonilinnad- London, Pariis, New York, Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi, Viin. Tekkisid esimesed linnastud. Teine etapp hõlmab 20. sajandi esimest poolt. Linnade arvu kasv aeglustus. Uusi linnu rajati vähe, kuid just Eestis said sel ajal 18 asulat linna staatuse. Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti
kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal. Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud. Olemasolevad kasvavad kiiresti sisserände ja loomuliku iibe tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%
sajand Industriaalühiskond tööstus, 18-20.sajand Infoühiskond alates 20.sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse
linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 73%, USA-s 77%, Singapuris 100%, Vatikanis 100% Linnade ajalooline areng · Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki · I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug Aasiasse, Ameerikasse. · 1 sajandil oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku · Agraarajastul elas linnades 1-2% rahvastikust Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik
Nii on Mexicos (Mehhiko) juba ühed maailma kallimatest hotellidest ja kaupustest, samas ühel kolmandikul elanikkonnast ei ole kanalisatsiooni, väga palju on kodutuid ning isegi väga haritud inimestel on raske leida elamispinda. Linnastumine, tööpuudus Demograafiliste protsesside üheks tähtsaks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Tööpuudus 2005 aastal oli maailmas 191,8 miljonit töötuid, mis on 35
rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Hapestumine Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid,
Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. (E-õpe. Rahvastikuprobleemid. http://www.e-
annaabi.ee 
