Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõigus, kui ka asja valdus ja võlausaldaja võib nõuda asja välja andmist, kui võlgnik võlga tagasi ei tasu.
67. dominium - omand, omamine, omandiõigus, (üle)võim; 68. traditio- asja vormivaba üleandmine; 69. the(n)saurus- peitvara ; 70. servitutes praediorum rusticorum- külaservituudid ; 71. servitutes praediorum- reaalservituudid; 72. iter- protsess; 73. actus - karja- v sõidutee, õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada, tegevus, toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79. obligationes ex delicto- deliktidest tulenevad obligatsioonid ; 80. emptio-venditio - ost-müük; 81. pretium- hind; 82. societas- seltsinguleping; 83. mandatum- käsk, käsund, käsundusleping; 84. locatio-conductio- üür-rent; 85. obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid; 86
o Hypotheca- võlgnikule jäb nii omandiõigus kui ka asja valdus. Võlausaldaja võib nõuda asha väljaandmist, kui võlgnik võlga ei tasu. SERVITUUDID Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Asjaõigus, kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Jagunevad: o Reaal- ehk prediaalservituudid- üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Omakorda kas külaservituudid või linnaservituudid. Teeservituudid: a) Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist b) Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja ühtlasi ka sealt jalgsi läbi käia c) Via- õigus läbi võõra krundi sõita, loomi ajada ja jalgsi käia. Linnaservituudid: a) Õigus oma ehitise palki naabri seina panna b) Õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, kus naabri kohustusega oma ehitis korra hoida
teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla
Reaalsed servituudid jagunesid küla- ja linnaservituutideks. Külaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on: Iter – õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus – õigus ajada loomi läbi võõraste maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia Via – õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi läbi käia võõrast maatükist Aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituudid: Servitus tingi immitendi – õigus oma ehitise Servitus oneris fermendi Servitus altius non tolleni – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada Servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Isiklikud servituudid: Ususfructus – viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus, mille puhul isikul on eluaegne
kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine) Servituut- servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Servituudid jagunevad: Reaal- ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine
28. Reaalservituutide liigitamise võimalused • positiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust jne) • negatiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut, hoidumine ehitamast kinnistu piirile jne) • linnaservituudid – sademeservituut, üleehitamisservituut • külaservituudid – teeservituut, maaparandusservituut 29. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses Olemus: kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks
kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine) Servituut- servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Servituudid jagunevad: Reaal- ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine
· positiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust, ...) · negatiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut, hoidumine ehitamast kinnistu piirile, hoidumine teatud majandus- või ehitustegevusest · linnaservituudid sademeservituut, üleehitamisservituut · külaservituudid teeservituut, maaparandusservituut 31. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses- Olemus: kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla
annaabi.ee 
