teede ning linna läänepiiri ja Elektrijaama tee vahelistes alades. Väiksemate maa-aladena esineb tootmismaad ka raudteest põhja pool, eelkõige Kadastiku ja Peetri eeslinna linnaosades. Siivertsi linnaosa jääb tootmimaana heitveepuhasti territoorium. Üle viiendiku kogu linna territooriumist (21,9%) moodustab Balti Soojuselektrijaama maa-ala koos tuhaväljade ja settebasseinidega (tuhaväljade pindalaks 10,4 km2). Negatiivset mõju linnaruumile avaldavad kinnised tootmisalad, eriti atraktiivsetes asukohtades - Kreenholmi saar - paiknevad territooriumid. Narva linna läbib Tallinn-Peterburi transiitteena Tallinna maantee ning raudtee. Suuremateks linnasisesteks magistraalideks on linna tööstuslikku lõunaosa ning põhjaosa ühendavad Kreenholmi ja Kangelaste prospektid, Rahu ja Elektrijaama tänavad. Nimetatud tänavad omavad seetõttu ka suurimaid liikluskoormusi. Ühistranspordi liikidest on Narvas esindatud autobussid
mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks (Gnadenteich 2011). Tallinna linna esindajad on toonud detailplaneeringu muutmisele üheks põhjenduseks ka selle et see peatab valglinnastumise: uued korterid kutsuvad nn põlluelanikud tagasi linna (Talk 2011). Kokkuvõte Kõige enam poleemikat tekitasid kaks küsimust: kas hipodroomi mujale kolimine on põhjendatud ning kas detailplaneeringu kehtestamine annab linnaruumile kvaliteetset ruumi juurde või pigem vähendab seda. Nendest küsimustest kasvas välja ka laiem probleem avalikkuse kaasamisest. Hipodroomi väljakolimise põhjuseks tõi Manitski hobuste halvad elutingimused ning piiratud ruumi. Samuti pole tema arvates enamasti hipodroomil perega koos midagi teha. Samas olles hipodroomi omanik, on see tema enda valik olnud praegust olukorda mitte parandada ja see põhjustab hipodroomi kasutajates pettumust. Praegust asukohta
Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises. Kuninga esimese
A. Gabriel ) kuulug aga juba varaklassitsistlikku perioodi. Kuigi Hardouin Mansarti peamine looming oli seotud Versailles`iga, jõudis ta palju ära teha ka Pariisis, Kavandades Vendome`i väljaku ( algselt oli seal keskel Louis XIV ratsamonument, praegu Vendome`i sammas ) kujunduse, mis on äärestatud kolmekorruseliste mansardkatustega hoonetega ja ehitas Invaliidide toomkiriku ( 1700 - 08 ), kõrgel alusel seisva majesteetliku kupliga hoone, mis on dominandiks kogu ümbritsevale linnaruumile. Üldiselt klassitsistliku vormikõnega ehitises viitavad barokile ainult mõned kipli kaunistamise detailid ( nt. voluudid ). 18. sajandi alguses kerkis prantsuse arhitektuuris esile rokokoo stiil, mis tõrjus kõrvale senise pompöössuse interjööridest. Kui välisarhitektuur hoidis endiselt kinni juba väljakujunenud traditsioonidest, siis siseruumides hakati vältima traditsioonolisi sambaid, raskeid kaheks ühesuguseks pooleks hargnevaid paraadtreppe, pilastreid ja intensiivseid värve
Progressiivsed urbanistid • hindasid sotsiaalset progressi, võrdsust ja vabanemist tööstusrevolutsioonijärgsest halvast linnast • lähedased utopistidele – ideoloogia oli primaarne ja vorm sekundaarne • soovides luua universaalseid printsiipe arendasid välja lihtsaid ja monotoonseid linnamudeleid • tahtsid kõrvaldada sotsiaalseid probleeme – panid aluse arengule, mis arenes hiljem edasi funktsionalismiks, arhitektoonika põhimõtted ja ideoloogia avatud linnaruumile tekkis aga alles peale oktoobrirevolutsiooni Venemaal • 19. saj lõpus olid urbanistid hõivatud uute poliitiliste ideoloogiate arendamisega • taas segunesid korraks poliitiku ja planeerija rollid – seda kuni I maailmasõja lõpuni • I maailmasõja järgsetel esimestel modernistlikel planeerijatel oli küll ka esmalt sotsiaalpoliitiline roll, kuid see arenes ajapikku hausmannilikuks planeerija rolliks Kultuurilembesed urbanistid
annaabi.ee 
