Linnastumine, rahvastik ja heitgaasid – need me vaenlased kolmekesi
töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel ning varjule näljahädade eest.
Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Mõnedes arengumaades toimub
ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse juba eelpool nimetatud agulid ja
slummid. Maailma linnastumine ei tähenda mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku
paiknemises. See muudab ka maastikke, inimesi ja institutsioone, sest viimased peavad järjest enam
järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute
ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus.
Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale
elama, sest me oleme hakanud üha rohkem ja rohkem hindama looduslikke ja terveid eluviise.
Sealhulgas ka mina. Sõidetakse nädalavahetusteks loodusesse telkima/matkama või minnakse