Eesti uusaeg
Alevid hakkasid
maaühiskonna ilmet rphkem kujundama 19 sajandil. Need olid küll keskajal juba olemas, kuid
senisest rohkem hakkaisd ühiskonda kujundama 19 sajandil. Sajandivahetusel hakkasid alevid
eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi)
Sajandivahetusel oli eesti alal kokku umbes 30 suuremat sorti alevit ja rahavarv nendes kokku
oli umbes 25 000.
Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada.
Linnarahavstiku kooseisu muutumine
Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel
poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta
rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste
osakaal 60% juba.
Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19
saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et
annaabi.ee 
