Eesti uusaeg
baltisakslased.
Nekrutikohustus 1797- Balti aladel
Järgmine suurem muudatus 1816 pärisorjuse kaotamisega Eestimaal tuli nn "liisutõmbamise"
kord, mis põhines pmst puhtal õnnel.
6. Rahvastik 18. sajandil. Suur katk. Rahvaarvu muutumine, rahvastiku rahvuslik
ja sotsiaalne koosseis. Asustuse põhijooned
1695
Rahavarv kokku350 000-400 000
Linnarahvastik: 5-6%, kokku ca 20000
1712
Rahvaarv kokku 150 000-170 000
Linnarahvastik: ca 3%, umbes 5000 matsi
1782
Rahvaarv kokku 485 000
Linnarahavastik ca 5%, umbes 23 000 matsi.
Vahepealne langus Suur näljahäda 1697 (suurim teadaolev näljahäda eesti aladel üldse, suri
umbes viiendik rahvast). Paljud surid mitte nälga, vaid erinevatesse haigustesse, mis nende
nõrgestunud keha nüüd paremini vastu võttis.
Samuti Põhjasõja käigus venelaste rüüsteretked (1702-1703), palju rahavstikku taperi seal, et
"vaenalast nõrgestada".
1709 suur viljaikaldus
Lõpp-punktisks oli suur katk 1710-1711
annaabi.ee 
