Eesti keskaeg
2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid:
Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem.
Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid
(Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia,
arheoloogilised leiud.
Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud,
kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud,
majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil.
Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas
omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv
läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi
endaga kaasa. Liivi ordu arhiiv sattus Stockholmi ning hävis 17. saj tulekahjus.
annaabi.ee 
