Kõrboja peremees peidab ridade vahel keerukat armastuslugu, kus seisus ja uhkus mängivad olulist rolli. Kolmnurk Kõrboja Anna, Kuusiku Eevi ja Katku Villu vahel osutub Villu jaoks kogu tema uhkuse juures liialt koormavaks. Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast. Kolmnurga kolmandal osapoolel Eevil, kelle tõttu Villu vangi sattus, oli Villuga poeg. Kuusiku Eevi oli lihtne saunanaine. Temaga oli Villul kerge, sest ta ei esitanud kunagi nõudmisi, vaid uskus pimesi Villu lubadusi. Peagi selgus, et Anna isa Rein annab talle talu üle. Nüüd sai Annast Kõrboja perenaine. Kõrboja oli aga suur koht, kuhu oli vaja ka peremeest. Esialgu saab Anna
Ta tahtis ju vaid oma perekonda aidata. Kui Zaral ükskord Eestisse õnnestus põgeneda, siis jõudis ta välja oma vanatädi õuele, kes leidis takuste blondeeritud juustega ning määrdunud kleidiga neiu oma akna alt. Zara üritas iga hinna eest oma tegelikku minevikku varjata, sest ta kartis, et vastasel juhul saadetakse ta lihtsalt minema. Zarale meeldis see koht väga ja ta oli huvitatud kõigest, mis Aliide tegi. Zara ei olnud uhke linnapreili, vaid häbelik vaikne tütarlaps. Ta oli hea inimene, kes saatuse tahtel lihtsalt palju kannatama oli pidanud. Tal oli Aliidega väga palju ühist. Ingel Pekk Ingel oli Aliide õde ja Hansu abikaasa. Iseloomult väga abivalmis ja sõbralik neiu, kes armastas korda. Tema käes tulid kõik asjad väga hästi välja. Tema oli see, kelle seebid olid kõige ilusamad, piim kõige parem ja suhkrupeedi kommid lausa sulasid suus. Ta ei
Romaani kandev mõte oli näidata ühiskonda, mis viis lõpuks ülestõusuni. Kust on pärit ebaõiglus Venemaal? Tolstoi leidis, et inimesed peaks muutuma kõlbelise kasvatamise teel. On õnnestunud luua suuremastaabiline teos, käsitles erinevate inimeste abil, psühholoogiliselt õnnestunud kujutamine. 1873-77 „Anna Karenina“ Romaani kandev idee - pere oli olulisim ühendus, kui perekonnamudel laguneb, hakkab ka ühiskond alla käima. Elasid naisega maal, naine oli aga linnapreili. Tolstoi soovis talupoeglikke eluviise üle võtta. Kui lapsed ülikooli, pidid Moskvasse kolima. 80ndatel kolisidki. Ema, lapsed tundsid rõõmu. Midagi sisulist ja hingelist siiski polnud. Tolstoi vältis seltskonnaelu, tegi tööd. Osaleb rahvaloendusel. Laseb piirkonnaks määrata vaese Moskva aguli. Näeb, et on kohutavad 36 elamistingimused