ning hiljem ka alates Ristisõdadest (1096-1270), mil kogu Euroopa kattus tiheda linnade võrguga. 2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme grupi: 1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad, sest nad olin kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2. Sõjalise otstarbega linnad Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad olid rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks, neil puudub keskaegsetele linnadele omane maalilisus, sest
Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud jagada arenguskeemi alusel järgmiselt: 1. Ühe suure grupi moodustavad antiikaja linnade asemele kerkinud asumid. (Bordeaux'd Prantsusmaal, Viini Austrias, Kölni Saksamaal, Chesterit Suurbritannias jm) Nt: Chester - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal. Bordeaux'd - Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma-aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12.sajandil alustatud ühelööviline gooti stiilis katedraal ning paar hiliskeskaegset kirikut. Antiikajast pärinevate linnade võrk Itaalias arenes 12.saj. võrdlemisi kiiresti,
17.sajandi I poole väljapaistvaim arhitekt, rahvusliku ehituskunsti rajaja Inigo Jones. 1618. Aastal asus ta tööle Londoni ehituskomisjoni linnaplaneerija ja arhitekti ametikohale. Jones oli põhjalikult tutvunud Andrea Palladio arhitektuurse pärandigamis inglastele näis hästi sobivat. Jones läheb aga Palladiost kaugemale, sest kui Palladio vaatles ainult ühte hoonet, selle otstarbekust ja mugavust, siis Jones lähtus linnast kui terviklikust organismist. Esimesena pani Jones uues linnaplaanis paika Covent Gardeni, mille rajamisest sai alguse Londoni geomeetrilise põhiplaaniga väljakute ja skvääride loomine - tegelikult olid need regulaarse linnaplaneeringu esimesed killud, mis lülitati inglise linnade keskaegsesse tänavastikku.
Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk, mis loomulikul teel kujunenud. (Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering). Plaanipäraste linnade rajamine. Tööd tegid tõenäoliselt ikkagi spetsialistid, kuna linnade juures kohatakse väga sarnaseid ruume ning oli vaja ka vastavat maastikku, kuhu linna rajada. Vaadati, et linn oleks juba
annaabi.ee 
