tänavatel, väljakutel ja parklates), eriti aga ristmikel, jaamades ja ühissõidukite peatustes paigaldada hästi loetavad ja kaugelt märgatavad orientiirid, mis teatavad liikumispuudega isikutele ehituslikest takistustest ja muudest ohtudest ning § 9.3 alusel peavad need olema hästi märgataval kõrgusel ja mittepeegelduval taustal, soovitavalt heledad tähed tumedal taustal. Kasutada tuleb rahvusvahelisi märke ja tähiseid. (Riigi Teataja, 2002) Sama määruse § 9.4 alusel tuleb linnaplaanidel ja skeemidel, reisijuhtides, transpordiskeemidel ja infoteatmikes jm ära näidata ehituslike takistustega või takistuseta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod jne) ning ratastoolikasutajatele kohaldatud ühissõidukite liikumismarsruudid. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.2 Parklad Määruses ,,Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes" § 3.2 on öeldud, et avalikes autoparklates tuleb ette
tallinn.ee/Miljoovaartuslikud- piirkonnad-Tallinnas). 16 1.3.4.1 Kassisaba ja Uus Maailm Tallinna vanimate eeslinnade hulka kuuluva Kassisaba arengulugu on seotud kunagise Toompea eeslinnaga. Tõenäoliselt tekkis piirkonna vanim hoonestus praeguse Paldiski maantee äärde. 17.-18. sajandil muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad tugipunktid kantsid nimetust „Katze“ (kass), vanematel linnaplaanidel on mõnda aega ka Paldiski maanteed Kassisabaks nimetatud. Kõige väärtuslikumaks võib Kassisabas pidada ajaloolist tänavavõrku ja krundistruktuuri, mis kujunes välja 19. sajandiks. Läbi mitme sajandi ulatuv ajalugu tähendab muuhulgas, et mitmel pool on juba mitmes hoonestuskihistus ja üldpilt suhteliselt kirjum kui nt suhteliselt lühikese aja jooksul rajatud Pelgulinnas. Kassisaba vanim hoonestuskihistus, laia rõhtlaudisega ühekorruselised puitelamud on pärit 19. sajandi lõpust
annaabi.ee 
