Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks
kortermajade ja mitmete eramute ehitamisel. Stimuleerivalt mõjus arhitektuuri arengule tugeva rahvusliku arhitektide kaadri kujunemine. Astuti samme arhitektide ettevalmistamiseks kodumaal Tallinna Tehnikumi juures. Arhitektide loomingulise koostöö süvendamiseks asutati 1921. a. lõpul Eesti Arhitektide Ühing, mille esimeseks esimeheks valiti E. Habermann. EAÜ organiseeris 1928. aastal ehitus- ja mööblinäituse, millel olid eksponeeritud linnaplaanid, hoonete projektid, korterite sisustused. Kunstikool Pallas (1918-1940) Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Kunstiühingu Pallas juures tegutses ka Kõrgem Kunstikool Pallas, mis asutati 1919. aastal Tartus. Konrad Mägi KONRAD MÄGI Eesti maalikunstnik, Naise portree ekspressionist, pedagoog 1918-1920 Õli,lõuend Ado Vabbe
Tänu utoopilistele ideedele hakati mõtisklema linnast kui üldisest ja üritati lahendada kuidas elukeskkonda mugavamaks ja meeldivamaks teha. Renessansiajastul hakati väljakut käsitlema kui ansambli ühte osa, mis läheduses paikneva arhitektuuriga moodustas ühtse linnaruumi. Üldiselt Renessanssi linnade arhitektuur oli ehitatud ühtse tevikuna, mida rõhutasid suured väljakud ja pargid. Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks. Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak, mis muutus tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja kohtumiseks. Linnad olid süsteemsed, korrapärased, kompaktsed ja sümmeetrilised. Ideaallinnade loomisel oli oluline humanismi ja sotsialismi käsitlemine.
· Konkreetse asukoha valik eeldab oodavate majandustulemuste prognoomismist või hindamist Asukoha väärtust mõjutavad tegurid · Sõltub paljudest ettevõttest sõltumatutest teguritest, mis mõjutavad otseselt või kaudselt tulusid ja kulusid 1. Ostjate tunused (demograafilised, majanduslikud, psühholoogilised ja sotsiaalpsühholoogilised) 2. Konkurentsitingimused (arv, vormid, sortiment, ruumilised ja sisulised eelised) 3. Infrastruktuur (linnaplaanid, teed ja liiklusvood-, liiklusasend) 4. Hoone ja krundi hinnang (kaubanduspinna suurus, juurdeehitamise võimalused, juurdesõit, naaberäride tase, kliendimagnetide olemasolu) 5. Asukohajärgsed kulud (ost, hoone korrashoid, personalikulud jne) 6. Segavad tegurid (seadused. piirangud jne) Asukoha hindamine- käibe alusel · Kasutatakse hindamiseks teenindustsoone ja elanike arvu seal ning keskmist käivet 1 elaniku kohta
04.1994. määrusega nr. 138- ,,Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord". Maamet-korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. Vastav riigiasutus-korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 84. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Põhikaart valmib digiversioonis Ms 1:10 000 ning paberkaardina Ms 1:20 000. Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Eesti põhikaardi näol on tegemist suuremõõtkavalise, kogu Eesti territooriumit katva digitaalse, uueneva topograafilise kaardiandmebaasiga. 85
digitaalse topograafilise andmebaasiga. • Andmebaas sisaldab infot kommunikatsioonide (teed, elektriliinid jne), asustuse, hüdrograafia, reljeefi, toponüümide ja maakasutuse kohta. • Andmebaasi täpsus ning detailsus peab vastama kaardimõõtkavale 1:10 000. Vanemad topograafilised kaardid Endise Nõukogude Liidu aegsed topograafilised kaardid 1. 1963.a. koordinaatide süsteem – M 1 : 100 000 – M 1 : 25 000 – M 1 : 10 000 Vene 1 verstaline kart Linnaplaanid Mõõtkava: 1:2 000. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm-meetriliselt kaardistatud stereos nähtav info. Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid neid objekte, mida on aerofotol näha (näiteks on puude varjus olevaid maju raske stereos kaardistada, samuti on kaardistamisel kasutatud fotod 1-6 aastat vanad). Linnade vektorkaardistuse käigus
Ida-Saksamaal tehti mõningates linnades väga korralikke kaevamisi, kuid kindlasti mitte igalpool. Enn-Arno Sillari EKP Tartu Linnakomitee I sekretär 1984-86 EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär 1986-89 EKP KK esimene sekretär 1990-91 NLKP KK Poliitbüroo liige 1990-91 Linnaarheoloogia 1990. aastatel Alguses esialgu jätkus päris kenasti, hakkasid toimuma linnaarheoloogide rahvusvahelised üritused, konverentsid ja igalpool anti välja publikatsioone. Keskaegsete linnade kujunemine ja linnaplaanid Lääne- ja Lõuna-Euroopa Rooma ajal olid linnas olemas, küsimus selles, kas mõningad linnad jäid ka püsima? Suuremas osas Euroopas tegelikkuses Rooma pärand ei olnud jätkusuutlik. Paljud linnad jäeti pärast Rooma riigi lagunemist järk-järgult maha. Kui hakkasid tekkima germaanlaste kuningriigid, siis need põhinesid hoopis teistel alustel. Linnade kujunemine põhjapoolses Euroopas Linnade kujunemise etapid: - eellinnaline asula – 8.-9. sajand
kartograafiliste andmete kasutamise kord". b. Maaamet korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c
juurdepääsule ja kasutusse andmisele ning ruumiandmete infrastruktuuri toimimiseks. Käsitleb: EGAK Aadressiandmete süsteem ETAK o Maa-amet korraldab riiklike topograafiliste (põhi-, baas- ) kaartide tootmist. o Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est- is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS
annaabi.ee 
