1860.-70.aastail on uhkemad mehed kandnud põlvini ulatuvaid saterkuubi, aga juba uuemamoeliste pikkade pükstega. Vesti on 19.saj. esimesel poolel kantud peamiselt talvell piduliku ülikonnaga. Vesti hõlmad tehti kas potisinisest villasest või mõnest kirjust riidest, selg linasest kangast. Vestid olid püstkraega, neid tehti nii ühe kui kahe nööbireaga hõlmadega. Vestiväel kirikusse ei mindud, kuid pulmas tantsitud küll. Üldiseks said vestid alles 19.saj. teisel poolel linnamoeliste ülikondade juures. Kaelarätikut kandsid lisaku mehed samal viisil kui sealse segaasustuse mehedki lõua all ühes sõlmes. Sellist räti kandmise viisi nimetatud vene moeks. üksikjuhtudel on 19.saj. esimesel poolel kantud kaelarätte ka Lääne-Alutagusel,kuid teisiti. Nimelt toodi rullikeeratud räti otsad kukla tagant läbi ja sõlmiti kurgu alla lipsu. Reeglina aga käinud Ida-Virumaa mehed rind eest lahti, oli seljas mis tahes ja ilm milline tahes, ainult hõbesõlg paistmas
pulmatoas ei tohtinud korraga põleda kolm tuld, see tõi õnnetust. 12 Pulmalipp kui uus pulmakomme tuli tarvitusele 19.sajandi lõpus. Selleks oli kas valge lipp, riigilipp või ka mitte veel riigilipu staatusesse jõudnud sinimustvalge. Sajandivahetusel ilma liputa pulma peaaegu ei peetudki. Pulmamajas tõmmati lipp nii kõrgele, et see pidi üle küla näha olema. Pulmarõivad Rahvariiete taandumine linnamoeliste ees algas juba 19.sajandi keskpaiku. Mehed võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel, naiste riided elasid läbi mitmeid üleminekuvorme. Sajandivahetuseks kujunesid naiste pidulikeks moerõivasteks puhvõlgadega kõrgekaeluselised kinnised jakid ja kellukesekujulised seelikud. Pruutkleidid olid kas omakootud või hiljem juba põhiliselt ostetud kangast õmmeldud. Kleit ei pidanud sugugi
annaabi.ee 
